Ah et miks me ei ole midagi kirjutanud?
Sest ei ole olnud eriti midagi kirjutada.
Sest elu k2ib siin Goa randadel nii, et hommikul 2rgates teeme v2ikese ujumise, siis s88me oma hotelli rannabaaris hommikust, siis ujume, siis p2evitame, siis ujume, siis s66me, siis v6ib-olla k2ime ka korra paadiga s6itmas v6i jalutamas v6i magame niisama. Ja siis ujume.
6htul joome oma (v6i m6nes muus) rannabaaris m6ne v2rvilise kokteili, kuulame muusikuid (pigem andetud, aga innukad) ja k2ime ujumas.
Praegu raamatupoodides allahinnatud raamatu Goa syndroom j2rgi otsustades on just see selle haiguse nimi. Meie nimetame seda lihtsalt puhkuseks.
Aga juba homme hommikul kell 5 saab see 6nnis elu l2bi ja rong viib meid r2pasesse, peadp88ritavasse 21 miljoni inimesega Mumbaisse.
T6eline India, alga!
Telefonisisde andmetel on seltsond Mumbais, kus on "kreisi, uskumatult suur ja haisev ja räpane ja rahvast täis, aga ikkagi päris cool."
ReplyDelete