Mida Indiasse kaasa võtta?

Vahepeale üks teoreetilisemat laadi postitus (tegelikult valminud juba Eestis, aga miskipärast siiani avaldamata).

Kui keegi plaanib kunagi ka Indiasse minna, näiteks kolmeks nädalaks ja seljakotiga, siis on ehk hea teada, mis meie ajutrust otsustas kaasa võtta ja hiljem lugeda, et millest me puudust tundsime ja mis üle jäi.

Kui te ei kavatse kunagi Indiasse minna või kavatsete minna kuurortipuhkusele, võite säästa oma elust 10 minutit ja selle postituse mõnuga vahele jätta.

Arvukate blogilugemiste tulemusena selgus, et Indias on ka tegelikult üks pood ja võib-olla ka mingit moodi tsivilisatsioon (näiteks Birgiti isa tahtis talle kateloki kaasa anda). Taskunoast, taskulambist ja McGyveri teibist me siiski ei pääsenud.

Igatahes said kaasa:

Esmaabikott: antibiootikum, kinnisti, söetabletid, aspiriin, ibuprofeen, plaastrid, kõrvatropid. Malaariatablette mina isiklikult otsustasin pigem mitte võtta, lugedes Independenti artiklit ja vaadates India malaariaohu kaarti. Vaktsiinidest tegime difteeria/teetanuse ja A/B hepatiidi. Kusjuures, pärast difteeriasüsti võite vaktsiini saanud käe päris mitmeks päevaks maha kanda - tunne on, nagu oleks õhtu otsa kangi tõstnud.

Meelelahutus ja elektroonika: kaardipakk, raamatud jmt, 1200-leheküljelisest LonelyPlanetist printisime pigem eraldi juppe välja, sest tolle kaasastarimine on natuke rohkem trenni kui meil vaja oleks. Pika kaalumise peale otsustasime kamba peale kaasa võtta läpaka ja ühe seljakoti, millega see meil koguaeg kaasas on. Fotokas, erinevad akulaadijad. Eks näis, mida neist India adapteris ja kõikuva voolutugevuse juures üldse laadida õnnestub.

Hügieen: ühiselt võtsime kaasa šampooni-dušigeeli-hambapasta-küünekäärid jmt hädavajalikud pesuvahendid. Birgitil läks poes olles peas midagi katki ja ta ostis ka pakkide kaupa kolme erinevat sorti märgi salvrätte. Praegu me naerame, eks hiljem näis.

Magamiskotid võtame igaks juhuks kaasa, kuigi mõned blogid soovitavad pigem Indiast ühe suure rätiku osta, mille sisse ennast vajadusel keerata, näiteks rongis või eriti räpases külalistemaja voodis. Aga oma magamiskott tundub kuidagi turvalisemalt.

Randomstuff veel:

• Kohalikele kerjuslastele jagamiseks mingit sodi, a la pastakaid ja rinnamärke.
• Dollareid.
• Riiete alla peitu käiv passi- ja rahatasku.
• PASS. Igaks sajaks juhuks teeme passist endale meili peale koopiad ka.

Riided: Nendega on (eriti naisterahvastel) suhteliselt keeruline värk. Arvukad blogid ütlevad, et mida kaetum ja kohalikum sa välja näed, seda odavamad on hinnad ja seda vähem meesterahvad tahavad sind tänaval katsuma tulla. Üldiselt tundub, et enam-vähem sobilik on kanda kõike, mis katab põlve ja õlga ning liiga palju dekolteed ei paljasta. Kõige mõistlikum on ilmselt võtta kaasa ainult hädavajalik ja kohalikud soojailma - aga samas katvad - riided osta kohapealt (mul näiteks isiklikult ei ole kapis umbes ühtegi katvat soojailmariiet).

Talvejoped jätame meid Tallinna lennujaama saatma tulevatele heasoovijatele ja kui Delhis kipub külmaks minema, ostame kohapealt mingi kufti.

Kohapealt ostame kindla peale sääsetõrjet ja päevituskreemi. Olen kuulnud, et kodumaise Offi peale India sääsed ainult irvitavad ja limpsavad keelt. Kui muidu ei pääse, ostame ka tabaluku - neid soovitatakse reisiblogides soojalt.

Suht mõistlik tädi on kirjutanud India reisiks vajalikest asjadest IndiaMike foorumis.