16.11.09

Tai

Kui kõrvale jätta mõned väikesed detailid pulmareisi alguses, näiteks nagu:
- mu abikaasa ei leidnud oma passi üles ja pärast mitmetunnist paanitsemist otsustasime, et tal on mõistlikum lennuki peale mitte tulla, jääda koju passi otsima ja tulla siis järgi, kui pass leitud (sest vastasel juhul oleks meil olnud võimalus reisida ID-kaardiga Euroopa Liidu piires, mis ei kõlanud just kuigi ahvatlevalt)
- koju jõudes leidis ta pärast seda passi poole tunniga üles
- järgmisel päeval Tartust väljuv lend tühistati ja ta pidi tulema kuskilt Oslo kaudu, mis võttis kokku 12 tundi aega
- mina chillisin niikaua 2 päeva üksi Londonis, kus ma suutsin väga väsinud peaga broneerida endale 70-naelase hotelli (see-eest suurepärases asukohas)
on pulmareis siiani kulgenud viperusteta.

Nüüd on pass olemas ja me oleme üksteist Londonis edukalt leidnud. Kui me nüüd veel kohvrit kõigi meie asjadega ka kunagi nägema peaksime (Kajar kohtas seda viimati Riias ja viimaste andmete kohaselt oli seda nähtud Heathrow lennujaamas ja nad lubasid selle meile Bangkoki saata), siis võiks lausa öelda, et kõik on hästi.

Lisainfoks olgu veel öeldud, et meie algne plaan leida reis lennujaamast asuvatest lettidest ei ole tegelikult väga hea mõte. Ainus koht, mis Londonis midagi sellist pakub, on Gatwick, ja seal on ka ainult üks putka, mis pakkus meile võimalust sõita Sharm el Sheiki. Sänks but nõu sänks!

All that said, lähme me poole tunni pärast lennuki peale, mis viib meid Dubaisse ja seejärel Bangkoki. Seda, mis edasi juhtuma hakkab, me veel ei tea.

Best honeymoon I've ever been on!

3 comments:

  1. ei muidugi. olge kõvasti netis ja postitage poste ikka. ärge jumala eest puhake :D

    a kust te selle pakkumise lõpuks saite kui esialgne strateegia ei töötand? ja oli hea pakkumine?

    ReplyDelete
  2. Nojah, krt, ma eelmises postituses olnud Expedia jutu peale alles jõudsin rõõmustada... and the gold appeared to be shite instead...

    Head reisi igatahes

    ReplyDelete
  3. sowatikhap
    nii täitsa toimib. ma astusin ka lennukist maha, kirjutasin segase käekirjaga mitte-eriti-reaalsusega-kooskõlas joga nende mingile riikisisenemise vormile oma elukoha ja plaanide kohta ja jalutasin purjus sakslaste vahelt mingi turistileti juurde, et hotellide kohta küsida ja natuke tutvuda oma uue ümbruskonna kaardiga. pmst kui õnnestub ennast kuhugi mitte päris kalurikülla transporteerida, on niikuinii iga kolmas maja hotell või restoran, nii et pole hullu.

    ära siis unusta "pet mak-mak, khap" öelda iga kord toitu tellides.

    ReplyDelete