Kuna aga väikesaarel maksab öösel arsti üles ajamine päris palju raha, siis interneti ja tuttava arstitädiga konsulteerides jõudsime järeldusele, et tegemist on tavalise TD ehk kakabakteriga. Õnneks on imedemaal Tais kõik retsepti- ja mitteretseptiravimid müügil tavalises poes vee ja päevituskreemi kõrvalletis (30-krooniseid antibiootikume, anyone?) ja järgmisel päeval tundis Kajar end juba täitsa inimesena. Siis oli mõistagi minu kord. Aga kuna naised on tugevam sugu, olin õhtuks juba end nii palju kokku võtnud, et otsustasime minna half moon partyle. See nähtus väärib omaette postitust.
Kajar: Kaks mõtet lisaksin siia juurde. Esiteks, millest proua ei räägi, on, et enne debiliteeriva diarrea episoodi astusime õhtusöögiks läbi sümpaatsest India restoranist Om Ganesh. Ja teiseks, kogu episood polnud mitte päris asjata - töötasin välja tõsielusarja "Puke or no Puke", kus erinevad osalejad... noh kujutate ise ette. Igal juhul iga episood lõppeb sellega, kus mängija kinnitab kõigile: "Man, there's no way I'm gonna Puklrghööööööööööööögh".
Karin: ja siis mina saan pärast show lõppu seda ämbrit tühjendada. Jeeee!
Vaatamata sellele, et me esimesed kaks päeva oleme oma bungalow merevaate asemel (aitäh, Marko, SunCliff on hea koht!) vaadanud pigem tualettruumi üht või teist seina, tahaks siiski Koh Phanganile pigem kauaks-kauaks jääda. See on nagu koguaeg oleks Viljandi folk, ainult ilusa ilmaga ja kontserdite asemel on reivipeod. Valge imepeen liiv, palmid ja mäed. Baarid, vodka bucketid ja öised rannapeod. Enamus inimesi on sümpaatsed, tulevad siia seljakottidega ja pikaks ajaks. We like!
photoshop!!!
ReplyDeleteno liiga ilus pilt on.
Karinit on natuke retušeeritud jah.
ReplyDeletekui me oleks fotoshopi viitsind lahti teha, siis mul oleks võibolla selle pildi peal ka rinnad.
ReplyDeletei like this show!
ReplyDelete