11.9.10

Kaks lugu

Täna öösel oli minu toas riidekapp. Selline vana veidi kopituselõhnaline kelleltki päranduseks saadud hiiglasuur jurakas. Meie kõrvalkorteris elas keegi Lepiku sõber, kellega me hakkasime suht kiiresti internetituttavateks ja ta oli täitsa tore.

Ühel hetkel hakkasid meil kodus imelikud asjad juhtuma. Kahtlustasime nii poltergeisti kui rotte kui üksteist. Aga ühel päeval sattusime koju tulles kogemata selle peale, kuidas naaberkorteri härra meie korteris ringi silkas. Selgus, et kapi tagasein oli uks tema korterisse ja ta oli seal ikka aeg-ajalt möllamas käinud.
---
Aa ja siis ühel öösel käisime me töökohaga kuskil turismitalus, mille omanik oli mingi vanamehenäss. Ma vist meeldisin talle, igatahes ta andis mulle oma visiitkaardi ja ütles et helista ikka ja tule siit veel läbi ja ma näitan sulle pilte ja. Noh, muidugi ma ütlesin jah jajah ja ei helistanud kunagi.

Siis ta esmaspäeval helistas mulle tööle ja ütles et kus sa siis jäid, pidid ju pilte tulema vaatama. Ja saatis mulle lingi fotodele. Tal olid seal talus igal pool turvakaamerad olnud ja ta oli filmikaadritest mind välja võtnud, enam-vähem igas asendis, bussis hambad laiali magamas ja turismitalus vetsu minemas ja. Maitea kas vetsus ka, seda pilti seal ei olnud. Igal juhul oli see üsna hirmutav.
---
Hommikul ärgates rääkisin seda lugu härrale, kes suutis loo alguses olnud "täna öösel" täiesti kuulamata jätta, läks suht närvi ja tahtis politseisse helistada.

15.7.10

Organidoonorlus

Eile öösel magamisest suurt midagi välja ei tulnud, sest jõle äksõn käis koguaeg - pidevalt ajasid mind taga mingid inimesed, kes tahtsid mult erinevaid organeid kätte saada (mis on huvitav, sest minu elustiili arvestades ei tohiks mu organid küll liiga kõrge kaubandusliku väärtusega olla).

Valdavalt kasutati täiesti ootamatutel ajahetkedel minu uimastamiseks kloroformi. Lihtsalt keegi tuli selja tagant ja pani lapi nina ette. Kuna mul on haruldane võime olla üle minuti hingamata, kaalusin mingil hetkel hinge kinnipidamist ja uimastumise teesklemist. Samas võitis hirm, et äkki ma olen siis ärkvel, kui nad mul kõhu lõhki lõikavad, ja üldse ma peaks siis kogu seda röövimisprotsessi ärkvel olles taluma. Niisiis lasin end lõdvaks ja lasin kloroformil end pehmesse uima vajutada.

Mõne aja pärast ärkasin tundmatus kohas, kõik kohad valutasid. Siis tegelesin natuke aega jälle põgenemisega, kuni taas keegi ootamatult selja tagant kloroformilapiga tuli.

Ja nii kogu öö.

10.6.10

Taani keel

Kopenhagenis läks natuke aega, et välja mõelda, et rongipeatus Kopenhagen C (Kopenhagen Central) on taani keeles hoopis Kopenhagen H (Hovedbanegård). Ilus keel ja loogilised inimesed!

31.3.10

Sõda

Üksöö oli Pariisis sõda. Või võib-olla ei olnudki see päris sõda, oli rohkem selline reality-game. Igatahes olid kõikjal linna peal grupid, kes pidid võitlema oma elu eest ja hoidma erinevates kohtades linna peal ära plahvatusi.

Meie grupi ülesanne oli minna ühte pealmaal asuvasse metroojaama ja sisestada metrookaart piletilugejasse enne, kui kogu see jaam õhku lendab. Nagu klassikalistele põnevusfilmidele kohane, jõudsime umbes kaks sekundit enne ettenähtud aega.

Siis tuli rong ja rongis istus onu, kes tahtis kõigile meie grupi inimestele panna käe peale templid, mis kinnitavad, et me oleme edasi mängust - ja seega ka sõjast - väljas ja kõik on turvaline. Tempel pandi sinna, kuhu ööklubides ikka templid pannakse, ehk randme siseküljele.

Kui ma oma varruka üles tõmbasin, oli mu ranne täis suuri lõikehaavu, mõned värskemad, mõned juba armistunud. "Miks te end lõikate?" küsis templit panev mees prantsuse keeles ja vaatas mind väga kaastundliku näoga kogu ümberringi toimuva sõjamäsu kohta, kus inimesed pidevalt õhku lendasid ja see kedagi ei kottinud. Mõtlesin, et ilmselt on lihtsalt käsi kuidagi üldise rüseluse käigus viga saanud. Paljastasin teise randme - seal täpselt sama lugu.

"Ma tegelikult ka ei lõika ennast...," purssisin oma hädises prantsuse keeles. "Mul on kodus kass."

8.3.10

Sünnitus

Eile öösel avaldas kõiksus mulle saladuse, kuidas sünnitus üldse valus ei ole: vahetult enne sünnitust tuleb juua üks 0,3-ne õlu ja sünnituse ajal tuleb tõmmata üks pläru kanepit. Ma ei saanud arugi enne, kui see kõik läbi oli.

Kavatsen kindlasti ka reaalsuses proovida.

21.2.10

Update

Kar ja Marko on juba lennuki peal ja Birgit on juba Eestis tagasi. Nii et kõik laabub.

17.2.10

Dr Vinod Shastri

Olen juba tükk aega muretsenud, et mis tulevikul mulle varuks on. Õnneks saavad need küsimused lahenduse, kui astuda läbi käelugeja juurest. Rajasthani astroloogiainstituudi juhataja Dr Vinod Shastri andis mulle 600 ruupia (150 eek!) eest teada, et:

- ma elan kaua
- ma olen pealtnäha kena ja õnnelik inimene, aga tegelikult valitseb mu sees tühjus
- ma saan oma elu jooksul palju reisida (shit, sherlock, ma olen praegu Indias!)
- mu abielu ei kesta üle 4-5 aasta, sest meil mehega on ideoloogilised erinevused
- ma saan ühe lapse ja selleks on tütar. Aga õnneks seda saab muuta, kui ma igal hommikul koidiku ajal tilgutan vett ja iga tilga juures intensiivselt poega soovin.

Minu unegraafiku juures vist tuleb tütrega leppida.