Hiljuti tähistasime Liisiga aastavahetust, aga see ei olnd justkui suuremat sorti tähistamine. Igatahes lõpetasime meie külabaaris. Kõigi eelduste kohalt võinuks seal korralik pidu olla, aga pubi oli täiesti tühi, üks näitsik lõpetas just tõrvikutega žongleerimist ja kaks viimast klienti hakkasid lahkuma. Kuna meile külapubi meeldib ja me tahame, et neil hästi läheks, tegime seal siiski ühed joogid. Õnneks tulid peatselt mingid soomlased ka ja ostsid kiluvõileiba.
Hommikul me olime minu juures Lasnakal, kui akna tagant kostus karjumist “karin appii!” Rõdule minnes selgus et Šmutov oli leidnud ühe sõbra, kes elas täpselt meie all 6. korrusel, ja oli ehitanud 6. korruse aknast välja inimestest keti nii, et kõik ronisid üksteise õlgadele ja tema oli keti tipp 9. korruse rõdu taga ja röökis seal. Ma ei tea, miks see hea mõte tundus, aga mobiiltelefone vist ei olnud olemas siis.
Kuidagi oli see aastavahetus niimoodi tulnud, et me ei saanud arugi. Keegi ei olnud nagu soovinud ja mingit ilutulestikku ka ei paistnud. Alles siis, kui inimketi inimesed meile ükshaaval head uut aastat hakkasid soovima, tuli meelde, et ahjaa, oli ju jah.
Hiljem ma nägin rõdult Märt Avandit ka!
No comments:
Post a Comment