21.10.09

Hullumaja

Paar ööd tagasi veetsin ma olude sunnil päris mitu nädalat hullumajas. Mis tegelikult oli ühtlasi litsimaja. Aga mul oli valida, kas ma olen üksinda oma pehmete seintega toas või käin hoopis ja suhtlen lõbusate tüdrukutega. Mind tundes - ma eelistan igasugust seltskonda üksinda toas istumisele.

Niisiis istusin ma koguaeg tüdrukutega kuskil räpases koridoris madratsi ääre peal ja rääkisin juttu, maast ja ilmast. Aeg-ajalt tulid kliendid ja viisid tüdrukuid kas tahatuppa või enda juurde. Mul oli pidevalt tegemist klientidele selgitamisega, et ma ei ole üks neist, ma olen lihtsalt hull, kes olude sunnil siin hängib.

Kuni ükskord tuli üks hiinlastest paar, kes ei nõustunud asjaoluga, et ma ei taha nendega nende juurde minna, vaid nad tahtsid just ja ainult mind. Kuna meesterahvas oli Suure Bossi mingi hea sõber, siis käis Boss mulle rääkimas, et kamoon, mis see sulle ära ei ole, maksan sulle peale ja, tee ära!

Ma olin tükk aega päris kahevahel, et äkki oleks põnev kogemus ja nii, aga lõpuks üks tüdruk veenis mind ümber, et ma ei taha seda ikkagi teha, sest see bisnes olevat selline, et kui juba sõrme annad, siis nii ongi. Siis ma seletasin päris kaua ja lubasin Bossile igasuguseid asju kokku. Põhiliselt rääkisin, kuidas mul on kõvasti raha ja olulisi tutvusi... olgu öeldud, et mul on pangaarvel miinus 800 krooni.

Lõpuks, kui miski enam ei aidanud, siis jooksin lihtsalt uksest välja. Maja asus kuskil Hiinalinnas, kõik kohad olid pisikesi hiinlasi täis. Ja kogu hiinalinn oli hullem kui Lasnamäe, suured ühte näoga hallid majad igal pool. Lõpuks ma ei jaksanud enam joosta ja tagaajajad olid vist maha ka jäänud, igatahes istusin ühe maja ette pingi peale hinge tõmbama.

Siis tuigerdasid sinna pingi juurde täiesti umbkoomas Linnar Priimägi ja Lauri Leesi ja me rääkisime tükk aega juttu.

Kusjuures see juhtus tunduvalt enne kui Priimägi oma kuulsa intervjuuga maha sai.

No comments:

Post a Comment