Vahepeal taas sealtpoolt üks lugu, mis juhtus juba jupp aega tagasi, aga on miskipärast kummitama jäänud.
Anna Karolin, kes ühtlasi oli vahepeal ka minu vanaema (sry, Anna!), hakkas oma aias kasvatama kultuurmustikaid. Ja mõistagi tahtis ta mulle neid väga näidata. Mustikatega oli aga selline imelik lugu, et neile sai läheneda ainult väga vaikselt, muidu nad läksid peitu.
Nii me siis hakkasimegi Annaga kõhuli roomama, nagu kaitseväelased seda teevad - ikka küünarnukkide ja põlvede peal. Kuna tee oli kruusast, siis kõhu kriipis hirmsasti ära. Seda, kas me mustikaid nägime, ma kahjuks enam ei tea.
Mida?
ReplyDeleteMa olen meelitatud
ReplyDelete(issand ma just sain aru kui ambiguous väljend "meelitatud" on)
ReplyDeleteSelliste postituste ajaks võiks ära muuta ka blogi pealkirja. "Kar bad-tripib" oleks korrektsem. Ja ära tule rääkima, et see oli kõigest tavaline unenägu :)
ReplyDelete