tag:blogger.com,1999:blog-41258340639249185072024-02-07T07:52:59.101+02:00kar tripibsiit- ja sealtpoolt reaalsustkarhttp://www.blogger.com/profile/04394649484128672323noreply@blogger.comBlogger80125tag:blogger.com,1999:blog-4125834063924918507.post-8489002991457386232019-04-24T02:10:00.000+03:002019-04-24T02:13:34.144+03:00Minski lennujaam<div dir="ltr" style="text-align: left;" trbidi="on">
Kui teil on kunagi elus võimalik külastada Minski lennujaama, soovitan seda kindlasti teha, eriti siis, kui olete absurdihuumori austaja. Täieliku naudingu saamiseks tuleks võimalusel seal lisaks ühelt lennult teisele ümber istuda.<br />
<div>
<br /></div>
<div>
Minul avanes see võimalus Ukrainast Venemaale lennates. Kuna need kaks riiki on paraku omavahel sõjas, siis nende vahel otse lennata ei saa, aga õnneks jääb tee peale Valgevene. Ukraina kolleegid hoiatavad mind juba ette, et Minski lennujaam on üks lustakas koht. Pole hullu, ma ei ole mingi peen Euroopa beib, rahustan neid.</div>
<div>
<br /></div>
<div>
Kiievist saabuvalt lennult maha tulles avaneb koridoris kaks võimalust: pääs riiki ja transfeer. Kuna mul on vaja ühelt lennult teisele istuda, siis valin koos ülejäänud kuue õnnetuga transfeeri. Valesti valin.</div>
<div>
<br /></div>
<div>
Kui viieaastased lapsed otsustaksid lennujaama mängida, siis oleks see tõenäoliselt umbes see, mis juhtub inimestega Minski lennujaama transfeeris. Lennujaama mäng käib nii, et erinevad inimesed vaatavad lugematu arv kordi minu passi, edasilennu piletit, Kiievist Valgevenesse lendamise piletikontsu (!), lasevad täita mõned paberid, löövad pileti peale ja paberite peale mõned templid ja siis paluvad sul mõned minutid oodata.</div>
<div>
<br /></div>
<div>
Seejärel võtab rongi konduktori välimusega blond õlakas daam meid seitsmekesi sappa ja viib järgmiste inimeste juurde, kes mängivad sedasama mängu. Vahepeal veel mõned turvakontrollid.<br />
<table cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="float: right; margin-left: 1em; text-align: right;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><br />
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEj0dQga4_0s-SPKDz4L3qVBWT9bas-zUfFUvBxB58pKDQK1DNPV8j2cuMxhyNsgSsgtAaQaB6qAIm7AJ8C2zvYOHYvfEgxSSu8RV0sMXnxnAKNZgVTN52ky0_TmCvr5H6ZCI3qWb18nd_gS/s1600/IMG_6094.jpg" imageanchor="1" style="clear: right; margin-bottom: 1em; margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" data-original-height="1600" data-original-width="1200" height="320" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEj0dQga4_0s-SPKDz4L3qVBWT9bas-zUfFUvBxB58pKDQK1DNPV8j2cuMxhyNsgSsgtAaQaB6qAIm7AJ8C2zvYOHYvfEgxSSu8RV0sMXnxnAKNZgVTN52ky0_TmCvr5H6ZCI3qWb18nd_gS/s320/IMG_6094.jpg" width="239" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Daamid kaalumas terminali ukse avamise võimalusi</td></tr>
</tbody></table>
</div>
<div>
<br /></div>
<div>
Grupp peab koos püsima – alati ootame, kuni kõik on kontrolli läbinud, et siis üheskoos ilusti edasi minna. Selleks hetkeks, kui blond daam meid terminalist välja karjatab ja lennujaamabussi istuda käsib, on tekkinud juba teatav grupimentaliteet. Mina, üks minust veidi noorem dressides ja tossudes tütarlaps ja viis härrasmeest vahetame omavahel tülpinud pilke ja tõdeme mõttes, et vähemalt ei ole me oma kannatustes üksi. Möödunud on umbes 30 minutit.</div>
<div>
<br /></div>
<div>
Buss sõidab terminali uksest 200 meetrit edasi järgmiste uste juurde ja peatub seal. Blond daam ja vahepeal tema kõrvale ei-tea-kust tekkinud noor brünett reisisaatja väljuvad bussist ja üritavad avada nii üht kui teist ust, aga mida ei ole, seda ei ole. Bussi uksed sulguvad nende järel ja meie oleme bussis vangis. Ootame viis minutit. Tädid helistavad kuhugi. Ootame veel viis. Kuus inimest bussis irvitavad juba täitsa avalikult. Dressides tütarlaps istub rätsepistes pagasi hoidmiseks mõeldud tamburil ja tundub, et mediteerib.</div>
<div>
<br /></div>
<div>
Lõpuks õnnestub siiski leida keegi, kes meile ukse avab. Siis veel väike liiklemine mitte kuhugi viivates koridorides, mõned korrused liftiga, kiire dokumendikontroll ja juba me olemegi terminalis! Vabadus!!! Soovime kaaskannatajatega üksteisele head teed ja läheme laiali.</div>
<div>
<br /></div>
<div>
<div>
Terminalis on üks riiul, kus müüakse erinevat alkoholi (saan teada, et korporatsioonilaulust tuttav Krambambuli on päris asi) ja umbes 30 tooli. Arvestades, et järgmise tunni aja jooksul on terminalist väljumas 6 lendu, on kõik toolid ootamatult täis saanud. Ainus koht, kus inimese moodi oodata saab, on bussijaama ootesaalile sarnanev baar.</div>
</div>
<div>
<br /></div>
<table cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="float: left; margin-right: 1em; text-align: left;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEh5aUCJn6cX7XP_DXcXqvaU1gQhD8w_xONYilBKlIkqAyNS44_E_b_V3hgL4_wwsPCJY4lWc2qfzBePzvuYDL_ypDHSIjr9j4hCf4tAH7fXcArmM0IgEJVb-U7KbxBqHatrw0ZE4_rVFPCW/s1600/IMG_6096.jpg" imageanchor="1" style="clear: left; margin-bottom: 1em; margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" data-original-height="1600" data-original-width="1200" height="320" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEh5aUCJn6cX7XP_DXcXqvaU1gQhD8w_xONYilBKlIkqAyNS44_E_b_V3hgL4_wwsPCJY4lWc2qfzBePzvuYDL_ypDHSIjr9j4hCf4tAH7fXcArmM0IgEJVb-U7KbxBqHatrw0ZE4_rVFPCW/s320/IMG_6096.jpg" width="240" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Baar, esimene klass</td></tr>
</tbody></table>
<table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto; text-align: right;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjGRJot2Hh9zHSqXhO1oNErIZU3B-GZZkzu9yl9cGmUTgoPD0z2X85Ub0EYuF5QUMM1a9kDJulT04JiXXeR3i_RjwNwrLdHqBKcq6UPKcIo4te1lhQ0lyOSd9ab9PpznnXqEiIVcqDpBGwI/s1600/IMG_6097.jpg" imageanchor="1" style="clear: right; margin-bottom: 1em; margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" data-original-height="1200" data-original-width="1600" height="240" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjGRJot2Hh9zHSqXhO1oNErIZU3B-GZZkzu9yl9cGmUTgoPD0z2X85Ub0EYuF5QUMM1a9kDJulT04JiXXeR3i_RjwNwrLdHqBKcq6UPKcIo4te1lhQ0lyOSd9ab9PpznnXqEiIVcqDpBGwI/s320/IMG_6097.jpg" width="320" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Sanitaarpäev on iga kuu kolmas kolmapäev</td></tr>
</tbody></table>
<div>
Baariletil on sildid, mis teatavad, et baar on 24 tundi avatud, et tegemist on esimese klassi teenindusasutusega ja et kaebuste raamat asub letis. Tellin nelja euro eest ühe kohaliku õlle ja forellisaia.</div>
<div>
<br /></div>
<div>
Baaris kohtan Kiievi lennult tuttavat daami koos kaksikutest poegadega. Huvitaval kombel õnnestus neil transfeerikadalippu vältida, aga ometigi samasse kohta välja jõuda. Tõenäoliselt mitu korda kiiremini.</div>
<div>
<br /></div>
<div>
<div>
Lennujaamas wifi on, aga ei tööta. Nii ma siis kirjutan Kuldse Retšõtskoje kõrvale lohutuseks blogisse ühe postituse.</div>
</div>
<div>
<br /></div>
<div>
<div>
Sel teemal ma tahaks muidugi üks teine kord pikemalt teoretiseerida, et milline endast lugupidav riik võtab endale ühe teise riigi nime ja paneb sinna mõne värvi otsa. Nagu me oleks Sinisoome, eks.</div>
</div>
</div>
karhttp://www.blogger.com/profile/04394649484128672323noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-4125834063924918507.post-55140599602164796602017-11-10T11:22:00.001+02:002018-02-21T01:12:50.942+02:00Kaks<div dir="ltr" style="text-align: left;" trbidi="on">
Täna saab kaks kuud sellest, kui Marta on ja ei ole ka meiega.<br />
<div>
<br /></div>
<div>
<b>“Kuidas sul läheb?”</b><br />
Vist on parem. Ei, mis vist, kindlasti on. On päevi, kus ei tulegi meelde. Ilmselt tegelikult tuleb ikka, aga see on lihtsalt mõte, mitte tühjus ja kurbus. Samas iga kord, kui ennast peeglist vaatan, tuletab üle kõhu jooksev pruun jutt meelde, et alles hiljuti midagi siiski oli. See vist ei lähe veel niipea ära. Ma vist ei tahagi, et läheks.</div>
<div>
<br /></div>
<div>
Võiks arvata, et rasedate ja laste nägemine teeb mind kurvaks. See ei ole üldse nii, või alguses vist natuke oli, aga sa ei saa ka terve elu rasedaid ja lapsi mitte näha. See on natuke nagu naabril oleks Porsche ja sa vist tahaks ka, et sul oleks, aga sul ei ole. See ei tähenda, et naaber solvaks sind oma Porsche omamisega kuidagi.</div>
<div>
<br /></div>
<div>
Samas ei ole mul kunagi teiste inimeste laste suhtes seda “oiiiii beeeebiiii” tunnet olnud ja ei ole ka nüüd, nii et selles osas ei ole midagi muutunud.</div>
<div>
<br /></div>
<div>
<b>“Ma ei oskagi midagi öelda”</b><br />
Sa ei peagi oskama. Ma ka ei oskaks.</div>
<div>
<br /></div>
<div>
<b>“Ma mõtlen teie peale”</b></div>
<div>
Väga paljud inimesed on mulle kirjutanud. Et rääkida oma lugusid või öelda lihtsalt, et nad mõtlevad meie peale. Sellest on väga palju abi. See tähendab, et me ei ole üksi, et see ei ole ainult meie probleem, vaid seda juhtubki erinevate inimestega erinevatel hetkedel.</div>
<div>
<br /></div>
<div>
Ma ei ole kõigile vastanud. Alguses oli seda kõike nii palju, et nendega tegelemine tundus eraldi kohustus ja ma ei jaksanud. Ja nüüd tundub tagantjärgi jälle imelik. Aga kõik need soovid on märgatud ja hinnatud.</div>
<div>
<br /></div>
<div>
<b>“Kas ma saan midagi teha?” </b></div>
<div>
Kajaril oli mõte, et võiks kõigile nii küsijatele oma pangaarve numbri anda. Aga tegelikult vaevalt keegi otseselt midagi teha saab. Lihtsalt normaalne olla ja käituda nii, nagu ikka. Kui vaja on, kuulata.</div>
<div>
<br /></div>
<div>
Samas pere ja head sõbrad saavad ja ongi teinud. Ma olen nii õnnelik, et meil on nii palju nii toredaid inimesi, kes tuletavad iga päev meelde, et elu on tegelikult üks väga tore koht.</div>
<div>
<br /></div>
<div>
<b>“Kas sa tahad sellest rääkida?” </b><br />
Jah, pigem vist isegi tahan. Muidugi mitte koguaeg ja kõigiga. Aga see juhtus ja üldse ei tahaks ka koguaeg kikivarvul sellest mööda hiilida. Ma olen samamoodi raseduse ja sünnituse läbi teinud nagu iga teine ema ja tahan rääkida sellest, kuidas inimkeha on imeline, et ta oskab ja suudab selliseid asju teha. </div>
<div>
<br /></div>
<div>
Jah, mul ei ole oma lapsest midagi eriti rääkida peale nende viie minuti, kui ma temaga kohtusin ja ta oli ilus. Väga ilus. Aga mul on endiselt tütar ja ma tahan sellest rääkida, sest muidu teda nagu ei olekski olnud.<style>
<!--
/* Font Definitions */
@font-face
{font-family:"MS 明朝";
mso-font-charset:78;
mso-generic-font-family:auto;
mso-font-pitch:variable;
mso-font-signature:-536870145 1791491579 18 0 131231 0;}
@font-face
{font-family:"MS 明朝";
mso-font-charset:78;
mso-generic-font-family:auto;
mso-font-pitch:variable;
mso-font-signature:-536870145 1791491579 18 0 131231 0;}
@font-face
{font-family:Cambria;
panose-1:2 4 5 3 5 4 6 3 2 4;
mso-font-charset:0;
mso-generic-font-family:auto;
mso-font-pitch:variable;
mso-font-signature:-536870145 1073743103 0 0 415 0;}
/* Style Definitions */
p.MsoNormal, li.MsoNormal, div.MsoNormal
{mso-style-unhide:no;
mso-style-qformat:yes;
mso-style-parent:"";
margin:0cm;
margin-bottom:.0001pt;
mso-pagination:widow-orphan;
font-size:12.0pt;
font-family:Cambria;
mso-ascii-font-family:Cambria;
mso-ascii-theme-font:minor-latin;
mso-fareast-font-family:"MS 明朝";
mso-fareast-theme-font:minor-fareast;
mso-hansi-font-family:Cambria;
mso-hansi-theme-font:minor-latin;
mso-bidi-font-family:"Times New Roman";
mso-bidi-theme-font:minor-bidi;}
.MsoChpDefault
{mso-style-type:export-only;
mso-default-props:yes;
font-family:Cambria;
mso-ascii-font-family:Cambria;
mso-ascii-theme-font:minor-latin;
mso-fareast-font-family:"MS 明朝";
mso-fareast-theme-font:minor-fareast;
mso-hansi-font-family:Cambria;
mso-hansi-theme-font:minor-latin;
mso-bidi-font-family:"Times New Roman";
mso-bidi-theme-font:minor-bidi;}
@page WordSection1
{size:595.0pt 842.0pt;
margin:72.0pt 90.0pt 72.0pt 90.0pt;
mso-header-margin:35.4pt;
mso-footer-margin:35.4pt;
mso-paper-source:0;}
div.WordSection1
{page:WordSection1;}
</style>
</div>
<br /></div>
karhttp://www.blogger.com/profile/04394649484128672323noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-4125834063924918507.post-38184668662420637692017-10-30T13:20:00.004+02:002017-10-30T13:42:57.311+02:00Chefchaouen – Fes – Essaouira<div dir="ltr" style="text-align: left;" trbidi="on">
<b>Chefchaouen</b> on linn nagu muinasjutt. Mägede vahel asuvas linnakeses vonklevad erinevatel kõrgustel keskaegse medina tänavad. Kunagi ammu hakkasid sinna tulnud juudid oma maju siniseks värvima ja kuna keegi vahepeal ei viitsinud rohkem mõelda, siis on nüüd praktiliselt kõik majad selles linnas sinised. Sinine värv pidi sääski ka peletama ja tõsi – me ei näe Chefchaouenis ühtegi sääske. Igatahes ma ei teadnud, et nii palju sinise toone on olemas ja selles linnas koledat fotot teha on praktiliselt võimatu, sest ta on iga nurga pealt fotogeeniline.<br />
<div>
<br /></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjVqmHWDwpXQaEKlQF7tUy7XRRH1AVWN6NLw7U7NUfLQNCTRFL7Yw065536w8pCdXLf4Al3oDpa4SaD8iGI889aRbjwihcRCGtDgUZjgJll5pY7dKuUs6G2WjPlqNU5I8Ip_1VV5-sSRzHE/s1600/IMG_6783.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="480" data-original-width="640" height="240" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjVqmHWDwpXQaEKlQF7tUy7XRRH1AVWN6NLw7U7NUfLQNCTRFL7Yw065536w8pCdXLf4Al3oDpa4SaD8iGI889aRbjwihcRCGtDgUZjgJll5pY7dKuUs6G2WjPlqNU5I8Ip_1VV5-sSRzHE/s320/IMG_6783.JPG" width="320" /></a></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgDww8dM_TNKEfawWfVKoFVVI3mxLvX4dGKbZ4XTHzWBAkv5ss5UjG23ezsdtjVh9WTifksPNPQFBwoG5Bo8HWXDbxSLwoWYi04Efc5xyHVivWw6Hj6vpEycG9pXU7Fg_bARSPLEu7ov384/s1600/IMG_6701.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="640" data-original-width="480" height="320" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgDww8dM_TNKEfawWfVKoFVVI3mxLvX4dGKbZ4XTHzWBAkv5ss5UjG23ezsdtjVh9WTifksPNPQFBwoG5Bo8HWXDbxSLwoWYi04Efc5xyHVivWw6Hj6vpEycG9pXU7Fg_bARSPLEu7ov384/s320/IMG_6701.JPG" width="240" /></a></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<br /></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
</div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
</div>
<div>
<div>
Selle piirkonna peamine sissetulekuallikas on marihuaana kasvatamine ja eksport. Kuigi Marokos on narkootikumide müük ja tarvitamine ebaseaduslik ja räägitakse ka 10-aastasest vanglakaristusest, on seadusandlus Rifi mäestiku koha pealt pool silma kinni pigistanud, sest lisaks tootjatele teenib see ilmselt elatist ka võimuesindajatele. Nii pakuvad härrad sulle igal tänavanurgal, kas sa soovid “midagi osta” ja võimalik on isegi korraldada poolametlik ekskursioon kanepifarmi.</div>
<div>
<br /></div>
<div>
Chefchaouenist Fesi sõit kestab 9 tundi, sedapuhku õnneks CTM-i bussidega, kus konditsioneeri ei ole, aga vähemalt istmed on kuivad. Fesi viib mägise tühermaa vahel looklev üherealine asfalttee, kuhu imekombel on liikuma pandud kahesuunaline liiklus. Kui keegi vastu tuleb, peame kas meie või vastutulija teelt veidi välja sõitma.</div>
<div>
<table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto; text-align: center;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhyz6Jr4sStZ7bVlcaqqvnv4E3bQzotzOXAe35jJRNy0CakTcBj4ZxktTK9PlMNghMzoL1vQBvTt0sEfGTs8QnZVC8KlooVMcPW5wdHJdkhoxLYtwRVCgVJgl14uZADBkbHOjvfHxob1z5N/s1600/IMG_6879.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" data-original-height="480" data-original-width="640" height="240" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhyz6Jr4sStZ7bVlcaqqvnv4E3bQzotzOXAe35jJRNy0CakTcBj4ZxktTK9PlMNghMzoL1vQBvTt0sEfGTs8QnZVC8KlooVMcPW5wdHJdkhoxLYtwRVCgVJgl14uZADBkbHOjvfHxob1z5N/s320/IMG_6879.JPG" width="320" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Põhimaantee N-4</td></tr>
</tbody></table>
</div>
<div>
<b>Fes</b> on suur ja uhke linn maailma kõige arusaamatuma medinaga, kus pole keskajast saati mitte midagi muutunud. “Uueks linnaks” nimetavad nad seda linnaosa, mis on ainult 700 aastat vana. Vanalinna müüride vahelt sisse astudes on tunne, nagu oleksid ajaloolisse filmi sattunud – maani ürpides inimesed veavad eeslitega kaupa ja kauplevad häälekalt kitsastel pimedatel tänavatel ja turuplatsidel. See peaks erinevatel andmetel olema ka maailma suurim autovaba linnaosa.</div>
<div>
<br /></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgIuNcHs1bbTAC6GuALn1pCK7Q_zw204xsTzxLw0Eic0V7BmVj1-OG4e1cOjv1TPDsGfD-BmC8rIySCUpTHkgFTHXkp8txyhwsLZFEhlbi6xHOMyGPFCwd1MVlKu2-bXFOEioyyuAaoJRlI/s1600/IMG_6935.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="480" data-original-width="640" height="240" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgIuNcHs1bbTAC6GuALn1pCK7Q_zw204xsTzxLw0Eic0V7BmVj1-OG4e1cOjv1TPDsGfD-BmC8rIySCUpTHkgFTHXkp8txyhwsLZFEhlbi6xHOMyGPFCwd1MVlKu2-bXFOEioyyuAaoJRlI/s320/IMG_6935.JPG" width="320" /></a></div>
<div>
<br /></div>
<div>
Fesi elanikud ütlevad uhkusega, et Fesi vanalinnas ei ole võimalik mitte ära eksida, ja neil on õigus. Google Mapsist on päris palju kasu, aga mitte lõpuni – mõned tänavad lõppevad siiski mitte kuskil või algavad ootamatust kohast. Seda kasutavad ära ettevõtlikud kohalikud, kes pakuvad, et nad juhatavad sind õigesse kohta. Väikse tasu eest, mõistagi. Meie eelistame nende teenuseid mitte kasutada ja püüame ise õige tee leida.</div>
<div>
<br /></div>
<table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto; text-align: center;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjQdI0Z2p2m_4kc9sgGefEie-nAr5BaY6PZvr7jQdZ95_-fqCtjwvzilIN3wHR6Vj3P4ghHolOwsiYJhW2CL8X1OuYjvJUrKxMwuoEZ1HXkGC-0fYT9zZJ117ULl5t7eXbXxWRN_K6erM7x/s1600/Screen+Shot+2017-10-30+at+11.11.27.png" imageanchor="1" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" data-original-height="617" data-original-width="953" height="207" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjQdI0Z2p2m_4kc9sgGefEie-nAr5BaY6PZvr7jQdZ95_-fqCtjwvzilIN3wHR6Vj3P4ghHolOwsiYJhW2CL8X1OuYjvJUrKxMwuoEZ1HXkGC-0fYT9zZJ117ULl5t7eXbXxWRN_K6erM7x/s320/Screen+Shot+2017-10-30+at+11.11.27.png" width="320" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Hea lugeja! Aita leida Karinil ja Kajaril tee riaadist (Dar Guennoun) restorani (Jardins de Sheherezade) arvestades, et Rue Bendenjalla saab poole pealt ootamatult otsa. <br />
Kiirematele auhinnad!</td></tr>
</tbody></table>
<div>
Ühel hilisõhtul restoranist tulles hakkab meie kõrval käima härra, kes vabandab kiiresti, et ega ta ei ole mingi giid, ta kodutee viib lihtsalt juhtumisi samas suunas. Vestleme sõbralikult sellest, et Fesi medinas on tõepoolest keeruline liigelda. Härra räägib, et tal on girlfriend, kes elab venemaal. Näitab meile telefonist pilte. Tõepoolest – kena blond tütarlaps.</div>
<div>
<br /></div>
<div>
Ühel hetkel selgub, et me oleme veidi valesti läinud, jätame härraga viisakalt hüvasti ja keerame otsa ringi. Paari minuti pärast on härra meil taas kannul ja selgub, et ta on koduvõtmed maha unustanud ja peab neile järgi minema. Miskipärast asub see “järgi” hoopis selles tänavas, kuhu me nüüd pöörame, mitte seal, kust ta alguses tuli. Seejärel otsustab härra, et ta ikkagi jalutab meiega koos, et olla kindel, et me hotelli jõuame, sest “medina very confusing at night” ja ta tahab lihtsalt kindel olla, et meiega on kõik hästi. Kinnitab korduvalt, et tema ei taha raha ja siunab isehakanud giide, kes turiste tülitavad.</div>
<div>
<br /></div>
<div>
Oma riadi jõudes (kordagi tema abi kasutamata) soovime talle head ööd ja helistame uksekella, et sisse pääseda.</div>
<div>
<br /></div>
<div>
Härra: äkki annate mulle ikka raha ka, ma siin kõndisin teiega ja...</div>
<div>
Meie: aga me ei palunud sult seda teenust.</div>
<div>
Härra: jah, aga mul on kodus kaks väikest poega ja... (huvitav, kas selle vene girlfriendiga?)</div>
<div>
Meie: head ööd! (hakkame uksest sisse minema)</div>
<div>
Härra: ma olen teiega KAKS TUNDI siin teie hotelli otsinud ja nüüd teil on kahju mulle selle eest natuke raha anda!</div>
<div>
<br /></div>
<div>
Uksele on ilmunud unise näoga riadis töötav noormees. Härra asub talle midagi intensiivselt araabia keeles seletama. Ilmselt seda, kuidas me oleme talt lepinguliselt giiditeenust ostnud ja nüüd keeldume maksmast. Riadi noormees vaatab meid mõistmatu näoga. Oleme juba poolel teel trepist üles, kui härra ikka veel kõva häälega haliseb. Kuna ta keeldub ära minemast, annab Kajar talle lõpuks 20 dirhamit (umbes 2 eurot).</div>
<div>
<br /></div>
<div>
Fesi uus linn on suhteliselt suvaline – mitte eriti hiilgav kuningapalee ja laiad palmidega ääristatud bulvarid. Põhiline turismiatraktsioon on vanalinnast umbes 1,5 kilomeetri kaugusel asuv Carrefouri pood – sest see on üks väheseid, kus müüakse alkoholi. Lisaks Carrefourile müüvad alkoholi kõige kallimad restoranid ja hotelli baarid. Seal maksab väike klaas õlut pigem 5 eurot ja veinipudelite hinnad algavad umbes 25-st. Aga noh, ei olegi vaja nii palju juua.</div>
<div>
<br /></div>
<div>
Toidupoe kõrval on eraldi sissepääs, mille silt ütleb “Le cave” (sõna otseses mõttes koobas). Sinna sisenevaid inimesi vaatavad tõsiusklikud moslemid võrdlemisi halvustava näoga. Koopas on valdavalt turistid ja mõned väga vilava olemisega kohalikud. Õlle- ja veinivalik on täitsa korralik, valdavalt kohalikud kaubamärgid (jah, Marokos toodetakse nii veini kui õlut), veidi ka sissetoodud asju. Veinide hinnad algavad umbes 6 eurost, 0,3 õlle saab kätte veidi vähem kui euroga. Põhimõtteliselt nagu Eesti hinnad, aga Hispaaniast saabudes tundub jube kallis.</div>
<div>
<br /></div>
<table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto; text-align: center;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEi989VXc5hWQjQj52uO1ULX_47TAzEjKoGmFvTBiV7YaDJYADe9ep_AhoFfsn4M3_yVlTOz7ZuZBn9l13AuXsb_vxxJO20XEuaO8cOkauscgd1GHlbC7PoB4Tn3IieM9Y5o39OF0Z6-uB4k/s1600/FullSizeRender+%252810%2529.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" data-original-height="640" data-original-width="480" height="320" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEi989VXc5hWQjQj52uO1ULX_47TAzEjKoGmFvTBiV7YaDJYADe9ep_AhoFfsn4M3_yVlTOz7ZuZBn9l13AuXsb_vxxJO20XEuaO8cOkauscgd1GHlbC7PoB4Tn3IieM9Y5o39OF0Z6-uB4k/s320/FullSizeRender+%252810%2529.jpg" width="240" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Maroko oma toodang</td></tr>
</tbody></table>
<div>
<b>Essaouira</b> on väike sümpaatne linn mere ääres, ilusa ranna ja väga maalilise päikeseloojanguga. Tundub nagu hea Maroko starter-linn, sest medina tänavad on piisavalt arusaadavad ja kohalikud turistidele pinda ei käi. Siin on palju restorane, kus saab väga hästi süüa – mulle tundub, et paremini kui teistes Maroko linnades, või siis on siin need head restoranid lihtsalt kuidagi tihedamalt kontsentreerunud. Igatahes meie kõige paremad Maroko söögikogemused jäävad Essaouirasse.</div>
<div>
<br /></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgGjBgl3exbN7s9fkvjMoFnLBo6Wy3K1cuh2VldxNcDNt5mscdJq85qSkM-trNuLcVseZXRFZUbfI99wYN8yi0eFbwBfmarhZ4vkJLyilk72ygNXekMmczEoEY-Wh09sZBdn_Jf3ZCqpGtp/s1600/IMG_7005.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="480" data-original-width="640" height="240" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgGjBgl3exbN7s9fkvjMoFnLBo6Wy3K1cuh2VldxNcDNt5mscdJq85qSkM-trNuLcVseZXRFZUbfI99wYN8yi0eFbwBfmarhZ4vkJLyilk72ygNXekMmczEoEY-Wh09sZBdn_Jf3ZCqpGtp/s320/IMG_7005.JPG" width="320" /></a></div>
<div>
<br /></div>
<div>
Samas ei ole see sugugi ainult turistidele suunatud kuurort. Siin on täiesti toimiv kalasadam, kus ainult mõnedsajad meetrid turistisõbralikust vanalinnast eemal näeb päris elu koos selle juurde käivate lõhnade ja häältega. Ja siis saab kohe jälle jalutada paarsada meetrit tagasi turvalisse tsooni, kus see päriselu sulle turistisõbralikuks lõunasöögiks grillitakse.</div>
<div>
<br /></div>
<table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto; text-align: center;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiZ4CQbTF7pX6VGvbsUK0kFwNXo1kP2nZOUiNQtnLxBFXZmXyGidiMxukRUhY-4A0oXhDXJoyQSUv7uxp_WXUEQBVijeYgFPHaAxJYUdIVR5-Ysx-exTf_X5tjyBI8JYkN_M6nsgUusZwDX/s1600/IMG_7039.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" data-original-height="480" data-original-width="640" height="240" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiZ4CQbTF7pX6VGvbsUK0kFwNXo1kP2nZOUiNQtnLxBFXZmXyGidiMxukRUhY-4A0oXhDXJoyQSUv7uxp_WXUEQBVijeYgFPHaAxJYUdIVR5-Ysx-exTf_X5tjyBI8JYkN_M6nsgUusZwDX/s320/IMG_7039.JPG" width="320" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Enne...</td></tr>
</tbody></table>
<table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto; text-align: center;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgK28hnfbYCw4TuKsDsQ_zeFCnJZLyiUW7xKUzLTj143rMGa1AhvoTupEdYTn88XHf1207l49mNehGNMbsnXYEXOvy1IwrBFFXKOxcvCo2hyWt4-jxLkl54JRBrYjUBQ8_1-xlafuvCfnIz/s1600/IMG_7010.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" data-original-height="480" data-original-width="640" height="240" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgK28hnfbYCw4TuKsDsQ_zeFCnJZLyiUW7xKUzLTj143rMGa1AhvoTupEdYTn88XHf1207l49mNehGNMbsnXYEXOvy1IwrBFFXKOxcvCo2hyWt4-jxLkl54JRBrYjUBQ8_1-xlafuvCfnIz/s320/IMG_7010.JPG" width="320" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">...ja pärast</td></tr>
</tbody></table>
<div>
Veel on Essaouiras palju kunstigaleriisid. Nii juhtubki, et me soetame siit oma uude korterisse elu esimese päris-kunstiteose. Aga selle pilti ma siia ei pane, seda peab meie juurde vaatama tulema.<br />
<br />
<br />
EDIT: Kajar väidab, et ta andis meid koju saatnud härrale siiski 10 dirhamit.<br />
<br /></div>
</div>
</div>
karhttp://www.blogger.com/profile/04394649484128672323noreply@blogger.com2tag:blogger.com,1999:blog-4125834063924918507.post-36649050844173296122017-10-27T13:11:00.000+03:002017-10-27T13:25:06.579+03:00Gibraltar – Algeciras – Tangier<div dir="ltr" style="text-align: left;" trbidi="on">
Käime paariks tunniks <b>Gibraltarilt</b> läbi, ausalt öeldes ega seal oluliselt kauem midagi teha poleks ka. Pärast võimsaid Hispaania linnu on see arhitektuuriliselt suhteliselt mittemidagiütlev ja võrdlemisi kallis koht. Kogemusena aga kahtlemata huvitav, sest tegemist on ühest küljest Ühendkuningriikide territooriumiga ja teisest tõsiseltvõetava riigiga, keda isegi meie suudame jalgpallis kottida. Ja nii ongi – kiire formaalne passikontroll ja äkitselt maksab poodides inglise nael ja sildid on arusaadavas keeles.<br />
<div>
<br /></div>
<div>
Kaks märkimisväärset asja on Gibraltaril siiski. Esimene on lennujaam, mis asub täpselt keset linna (või oleks õigem öelda riiki?) ja koosneb ühest lennurajast. Gibraltarit on võimatu nii külastada, et lennuväljale ei satu, sest ainus piirilt linna viiv tee suundub otse üle lennuraja. Kui mõni lennuk peaks saabuma või õhku tõusma (õnneks seda kuigi tihti ei juhtu), pannakse liiklus kinni ja nii sa seisadki tee ääres ja lased lennuki mööda.</div>
<div>
<br /></div>
<table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto; text-align: center;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEg_zY_YnvM56I3tTJGPh31LLzOHWu1IacQF_tsyV-wKaVGjQI3EGlbnhg7ThZpsxbkMthz7NeGtF_TKMCbbBQ-KoR5MJUYGYgsSL1lAWp4lNr4LUGC6Q8_eLp-LJ16mBvQj0ZqLPcKHPaM7/s1600/IMG_6592.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" data-original-height="480" data-original-width="640" height="240" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEg_zY_YnvM56I3tTJGPh31LLzOHWu1IacQF_tsyV-wKaVGjQI3EGlbnhg7ThZpsxbkMthz7NeGtF_TKMCbbBQ-KoR5MJUYGYgsSL1lAWp4lNr4LUGC6Q8_eLp-LJ16mBvQj0ZqLPcKHPaM7/s320/IMG_6592.JPG" width="320" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Lennujaam ja kalju</td></tr>
</tbody></table>
<div>
<br /></div>
<div>
Teine on Gibraltari kalju ise. Kuigi furnikulööri juures on saba, on see siiski ootamist väärt, sest mäe otsast avanevad suurepärased vaated – heal päeval paistab Aafrika ära. Meil paraku nii hea päev ei ole, aga see-eest elab mäe otsas palju nunnusid makaake, kes on turistidega harjunud ja lubavad neid endale väga lähedale. Sildid hoiatavad, et ahvid on jube metsikud, võtavad su söögi käest ära ja söövad selle ära ja vahel hammustavad ka. Meie kohtasime küll ainult väga viisakaid ahve, kes olid lisaks ka suurepärased poseerijad.</div>
<div>
<br /></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEj7GdFvfknMzq-oHcsOlAnGRTku20quCo-lvpd4eOLrVSyXDEWmOZQLyc5V-leEEqLpt4Ry7as6UATpQsqY7f3g6PaOuPx6G04ctVfWCG2F9rfGwHYsHiF80CvqyaSCiSzaBf_Dnh6Z0Dju/s1600/FullSizeRender+%25289%2529.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="480" data-original-width="640" height="240" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEj7GdFvfknMzq-oHcsOlAnGRTku20quCo-lvpd4eOLrVSyXDEWmOZQLyc5V-leEEqLpt4Ry7as6UATpQsqY7f3g6PaOuPx6G04ctVfWCG2F9rfGwHYsHiF80CvqyaSCiSzaBf_Dnh6Z0Dju/s320/FullSizeRender+%25289%2529.jpg" width="320" /></a></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEj-7im3hlyre7DFsiScHAmg4qDmguGFcNr9sx59bk20B8Q_v0Ydu7xDNlj5QdsdwVJj4LhSSBofDpfekJnK0Nf4Tj9uQuCefwpqThOBVtt3h4l5pjKazgvuq7fnkYg9sXeuNVRFIBamF4T3/s1600/IMG_6622.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="480" data-original-width="640" height="240" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEj-7im3hlyre7DFsiScHAmg4qDmguGFcNr9sx59bk20B8Q_v0Ydu7xDNlj5QdsdwVJj4LhSSBofDpfekJnK0Nf4Tj9uQuCefwpqThOBVtt3h4l5pjKazgvuq7fnkYg9sXeuNVRFIBamF4T3/s320/IMG_6622.JPG" width="320" /></a></div>
<div>
<br /></div>
<div>
<br /></div>
<div>
<b>Euroopast Aafrikasse</b>. Mul on alati olnud romantiline kinnisidee, et ma tahan laevaga Hispaaniast Aafrikasse sõita, taustaks mängimas <a href="https://www.youtube.com/watch?v=is-0_R2ZWyA">see laul</a>. Kuigi laevu käib mitme linna vahel, otsustame Algeciras-Tangier liini kasuks, mis tundus kõige mõistlikum ja kiirem – laev peaks kohale jõudma tunniga ja passikontroll toimub juba laevas ära. Pöörake tähelepanu eelmises lauses kasutatud sõnadele “tundus” ja “peaks”, eksju.</div>
<div>
<br /></div>
<div>
Maroko algab juba Hispaania-poolses sadamas – lugematu hulk piletiputkasid, kes kõik tahavad sulle väikse vahendustasu eest laevapileteid müüa ja kahtlase välimusega onud, kes selgitavad sulle, et sa peaksid oma pileti siiski nende juurest ostma. Lisaks täiesti arusaamatu sadamahoonete süsteem, kus on veel terve hunnik piletiputkasid. Leiame selle kõige hulgast üles maja, kust peaks kell 20.00 väljuma laev Tangieri, ja seame ennast ooteruumi istuma.</div>
<div>
<br /></div>
<div>
Kui kell on saanud 19.50, istuvad kõik inimesed endiselt rahulikult ootesaalis ja laeva ei paista kusagilt. Küsin ühelt töötajalt, kas kella kaheksane laev ikka väljub. “Jaa, väljub ikka, aga see jääb tihti hiljaks,” saan vastuseks. Okei, ootame. Kell 20.15 tuleb valjuhääldist teadaanne, et laev hilineb ja väljub kell 21.00.</div>
<div>
<br /></div>
<div>
Ka see tähtaeg libiseb märkamatult mööda ja rohkem ei ütle keegi midagi. Järgmine sama liini laev väljub kell kümme. Äkki pannakse meid siis hoopis selle peale? Kella kümne paiku toimub passi- ja turvakontroll ja inimesed lubatakse järgmisesse ootesaali. Asi seegi. </div>
<div>
<br /></div>
<div>
Laev väljub lõpuks mõned minutid enne kella 23. Ma ei tea, mis on juhtunud lubatud tunnise sõiduajaga, aga Tangieri sadamasse jõuame kell pool 2 öösel. Immigratsiooniprotseduur tehakse tõepoolest sõidu ajal ära – reisijad seisavad sabas ja tubli ametnik lööb kõigile templi passi. See on neil kogu selle ürituse juures ka ainus mõistlik mõte.</div>
<div>
<br /></div>
<div>
Tangieris kallab tihedat paduvihma. Jalakäijad kamandatakse laevast välja pooleldi katusega kaetud autotekile. Kõik seisavad katuse all tropis nagu lambad, samal ajal on autod ja bussid käivitanud mootorid, et asuda laevast maha sõitma. Hingata ei ole midagi. Ükshaaval kontrollitakse inimeste passe (sest äkki on seal midagi muutunud sellest ajast, kui mind laeva lubati või sellest, kui laevas viimati mu passi kontrolliti) ja kontrolli läbinutel lubatakse joosta läbi paduvihma bussi, mis viib inimesed kailt sadamasse.</div>
<div>
<br /></div>
<div>
Sadamahoonest väljudes ootame, et meid ründaksid inimeste hordid, kes tahavad meile pakkuda taksot, giiditeenuseid, pakikandmist, mütsi, saiakesi ja muud taolist, aga võta näpust – mitte kedagi. Hiljem selgub, et Maroko on vastu võtnud seaduse, mis keelab turistidele pinda käia, sest turistid ei tahtnud selle tõttu enam Marokosse tulla. Tundub, et seadus on täitsa hästi rakendunud, sest tänavatel saab tõepoolest segamatult jalutada. Erandiks on vast medinad, eriti Fesis, kus aeg-ajalt pakutakse teejuhatamise teenust, aga mitte häirivalt palju.</div>
<div>
<br /></div>
<table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto; text-align: center;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEh6Jt8aM6VJNzz4965hkXdVCOkSeBO5-ZYdH7y7-LYtwhmDpEUYII-Knqqzh_nIY6NLQ9asItQtImuWZy8Ebny3oB1K1POCcjNB3x7V9TgryXAjZR_UHkoeOHxZJQhbRcLWmigjVFwnAFkv/s1600/IMG_6904.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" data-original-height="480" data-original-width="640" height="240" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEh6Jt8aM6VJNzz4965hkXdVCOkSeBO5-ZYdH7y7-LYtwhmDpEUYII-Knqqzh_nIY6NLQ9asItQtImuWZy8Ebny3oB1K1POCcjNB3x7V9TgryXAjZR_UHkoeOHxZJQhbRcLWmigjVFwnAFkv/s320/IMG_6904.JPG" width="320" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Rahumeelsed kohalikud</td></tr>
</tbody></table>
<div>
<br /></div>
<div>
Internetifoorumid ütlevad, et lahku <b>Tangierist</b> nii pea, kui vähegi saad, sest see linn on kõike, mis Marokoga valesti on. Taksoga sadamast hotelli sõites ja hommikul sealt bussijaama minnes ei paista midagi nii hirmus valesti olevat, aga kuna meie Tangieris viibimise aeg on tänu laevafirma abile kahanenud ühe väga napi öö peale, siis me seda linna paraku rohkem ei näe.</div>
<div>
<br /></div>
<div>
Järgmisel hommikul läheme bussijaama ja istume seal järgmise Chefchaoueni bussi peale. Buss meenutab 90te alguse Ikarusi – õhu konditsioneerimine käib akna avamise teel (millest pole eriti abi, sest väljas on samamoodi 30 kraadi nagu bussis sees), eesoleva istme seljatoes olnud tuhatoos on välja võetud ja selle kohale jäänud auku on kleebitud nätsu või liimi või väga raske öelda, mida, ja ei taha katsuda ka. Samas kui katuseluuk avada, on võimalik ennast isegi enam-vähem inimesena tunda.</div>
<div>
<br /></div>
<div>
See lõppeb aga kiiresti, sest ühes pisikeses bussijaamas kamandatakse meid bussist maha ja öeldakse, et Chefchaoueni poole läheb edasi üks teine buss. Ainsad vabad istmed selles bussis asuvad kõige viimases reas. Kohe selgub ka, miks – eelmisel ööl Tangeris sadanud vihm on tunginud läbi akna ja kogu tagumine istmerida on täiesti läbimärg. Nii istub Kajar järgmised 3 tundi pappkasti põhja ja mina kilekoti peal. Minu kõrvale, kohta, kus tagareas istet ei ole, litsutakse istuma üks tütarlaps. Osad reisijad istuvad ka vahekäigus. Endiselt on sooja 30 kraadi, aga lisaks sellele on kõik ka meeldivalt niiske.</div>
<div>
<br /></div>
<div>
Hilisemad kogemused kinnitavad, et kui vähegi võimalik, tuleks Marokos sõita rongiga – rong on puhas, mugavate istmetega ja liigub täitsa graafiku alusel. Eelistustest järgmine on Supratours nimeline firma, kelle bussid on konditsioneeritud ja võrdlemisi uued. Tõsi, ka poole kallimad kui teiste firmade omad, mistõttu nendega sõidavad valdavalt turistid. Järgneb CTM enam-vähem talutava teenusega ja kui midagi muud üle ei jää, siis tegelikult on niiske Ikarus ju ka täitsa eksootiline.</div>
</div>
karhttp://www.blogger.com/profile/04394649484128672323noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-4125834063924918507.post-4983659777335212172017-10-20T21:21:00.002+03:002017-10-20T21:33:30.051+03:00Tšill nädalavahetus vanematega - Valenciast läbi Almeria Granadasse ja tagasi<div dir="ltr" style="text-align: left;" trbidi="on">
<div dir="ltr" style="line-height: 1.38; margin-bottom: 0pt; margin-top: 0pt;">
<span style="font-family: "arial";"><span style="font-size: 14.6667px; white-space: pre-wrap;">Tänan prouat võimaldamast mulle külalispostitust. Siinkirjeldatu on õigupoolest juba kaks nädalat tagasi toimunud.</span></span><br />
<span style="color: black; font-family: "arial"; font-size: 11pt; vertical-align: baseline; white-space: pre-wrap;"><br /></span>
<span style="color: black; font-family: "arial"; font-size: 11pt; vertical-align: baseline; white-space: pre-wrap;">Pärast meie Põhja-Hispaania </span><a href="http://kartripib.blogspot.com.es/2017/10/andorra-san-sebastian-bilbao-logrono.html" style="text-decoration-line: none;"><span style="color: #1155cc; font-family: "arial"; font-size: 11pt; vertical-align: baseline; white-space: pre-wrap;">tuuri</span></a><span style="color: black; font-family: "arial"; font-size: 11pt; vertical-align: baseline; white-space: pre-wrap;">, jätkus meie seiklusrikas maareis koos minu vanematega. Kuna me Barcelona kandis olime juba üksjagu aega veetnud, otsustasime jätkata liikumist lõuna poole ja kohtuda Valencias. Ülemäära tark mõte see tagantjärele ei olnud, sest pääs sinna Eestist - nagu ka paljudesse teistesse Hispaania ägedatesse linnadesse - on kahtsusväärselt keeruline ja kallis, nimelt üle Frankfurti hiidlennujaama, kus ilma käsipagasita juba väiksema hilinemise peale võib järgmisest lennust maha jääda. </span></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
</div>
<table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto; text-align: center;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEi0-f0mmBBZeT7JmT-3JqFOsUdO8ImDanVE15gl3b4nNec58IA9JpjZDkuemL58mGWcqigUqWU24kfmaoK2-f74ZWWTA6SM-Y1NlIXT9ivFtRJYOVbSs5Xmm0IW118nQJuc_TC5YlcR9wsb/s1600/20171006_122830.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" data-original-height="900" data-original-width="1600" height="180" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEi0-f0mmBBZeT7JmT-3JqFOsUdO8ImDanVE15gl3b4nNec58IA9JpjZDkuemL58mGWcqigUqWU24kfmaoK2-f74ZWWTA6SM-Y1NlIXT9ivFtRJYOVbSs5Xmm0IW118nQJuc_TC5YlcR9wsb/s320/20171006_122830.jpg" width="320" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">3D kino, kontserdimaja ja vasakul parkla.</td></tr>
</tbody></table>
<b style="font-weight: normal;"><br /><span style="font-family: "arial"; font-size: 11pt; white-space: pre-wrap;">Igatahes me arvasime, et mis see Valencia ikka nii ägedat on, üks tavaline hiiglaslik Hispaania merelinn. Siin me eksisime.</span></b><br />
<span style="color: black; font-family: "arial"; font-size: 11pt; vertical-align: baseline; white-space: pre-wrap;"><br /></span>
<span style="color: black; font-family: "arial"; font-size: 11pt; vertical-align: baseline; white-space: pre-wrap;">Kõigepealt on Valencias koht, mis oma hullumeelsuselt on igati võrreldav Gaudi Sagrada Familiaga, ainult et see on ehitatud minu eluajal. Arhitekt </span><a href="https://en.wikipedia.org/wiki/Santiago_Calatrava" style="text-decoration-line: none;"><span style="color: #1155cc; font-family: "arial"; font-size: 11pt; vertical-align: baseline; white-space: pre-wrap;">Santiago Calatrava</span></a><span style="color: black; font-family: "arial"; font-size: 11pt; vertical-align: baseline; white-space: pre-wrap;"> </span><a href="https://en.wikipedia.org/wiki/City_of_Arts_and_Sciences" style="text-decoration-line: none;"><span style="color: #1155cc; font-family: "arial"; font-size: 11pt; vertical-align: baseline; white-space: pre-wrap;">teaduse ja kunstilinna </span></a><span style="color: black; font-family: "arial"; font-size: 11pt; vertical-align: baseline; white-space: pre-wrap;">projektis on alla kümne uskumatu hoone, mis kõik moodustavad superägeda moodsa terviku. Projekt algas ‘96ndal aastal ja lõppes 2006, kusjuures esimene hoone oli juba suures remondis. aga vahet pole.</span><br />
<span style="font-family: arial; font-size: 11pt; white-space: pre-wrap;"><br /></span>
<span style="font-family: arial; font-size: 11pt; white-space: pre-wrap;">Pärast nende vahel (ja see võtab julgelt kolm tundi, kui te vähegi kusagile plaanite sisse minna) tuiamist jalutasime edasi mööda linnakeskmesse ehitatud hiiglaslikku parki, mis on tehtud endisesse, sajameetrise laiusega jõesängi. Central Park, eat your heart out!</span><br />
<div dir="ltr" style="line-height: 1.38; margin-bottom: 0pt; margin-top: 0pt;">
<span style="color: black; font-family: "arial"; font-size: 11pt; vertical-align: baseline; white-space: pre-wrap;"><br /></span>
<br />
<table cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="float: right; text-align: right;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEj9B5pi1HDbCMqSWcR5yfMhYmXV4sb7f8CeVB5gQfNTSIF6rRm0MDxy7U-CJ5AQPTzqQwM62SI5K81Jd36aK6LTWz1P_oogl9GNLuB0ZvB2-BRgkSkcqsktH7RYT7zlks2Q2aq_R4c9d-Kv/s1600/20171006_151739.jpg" imageanchor="1" style="clear: right; margin-bottom: 1em; margin-left: auto; margin-right: auto; text-align: center;"><img border="0" data-original-height="1200" data-original-width="1600" height="240" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEj9B5pi1HDbCMqSWcR5yfMhYmXV4sb7f8CeVB5gQfNTSIF6rRm0MDxy7U-CJ5AQPTzqQwM62SI5K81Jd36aK6LTWz1P_oogl9GNLuB0ZvB2-BRgkSkcqsktH7RYT7zlks2Q2aq_R4c9d-Kv/s320/20171006_151739.jpg" width="320" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Major paella!</td></tr>
</tbody></table>
<span style="color: black; font-family: "arial"; font-size: 11pt; vertical-align: baseline; white-space: pre-wrap;">Igatahes on Valencia kuulus veel selle poolest, et just seal olla välja mõeldud paella. Ettevaatust nüüd, murran kohe teie südame. Selgub, et paellas originaalselt pole üldse mereande, vaid hoopis jänest ja muud maainimestele saadaolevat liha. Käisime seda ka väidetavalt eriti autentses </span><a href="https://www.google.es/maps/place/La+Riua/@39.4739944,-0.3759873,17z/data=!3m1!4b1!4m5!3m4!1s0xd6048b2c191e3db:0x551a00858618347c!8m2!3d39.4739903!4d-0.3737986?hl=en" style="text-decoration-line: none;"><span style="color: #1155cc; font-family: "arial"; font-size: 11pt; vertical-align: baseline; white-space: pre-wrap;">kohas</span></a><span style="color: black; font-family: "arial"; font-size: 11pt; vertical-align: baseline; white-space: pre-wrap;"> testimas ja võime kinnitada: mereandidega on see safrani-riisiroog oluliselt parem. Aga jube, mõelge, järgmiseks võib selguda, et sangria pole mingi hispaanlaste jook, vaid turistidele mõeldud odava veini kallilt mahamüümise meetod!</span><br />
<span style="font-family: "arial"; font-size: 11pt; white-space: pre-wrap;"><br /></span>
<span style="font-family: "arial"; font-size: 11pt; white-space: pre-wrap;">Valenciast lahkuda oli meil väga kahju, aga kuna me olime otsustanud veeta aega hoopis Andalucias, tuli seda siiski kiiremas korras teha. Viietunnine autosõit viis meid kohta nimega Roquetas del Mar, Almeria lähedal. See tundus täitsa tore kuurort, laia ja mitte eriti rahvarohke ranna ning paljude restoranidega. Erilist ajalugu meil oma ööbimiskoha juures ei õnnestunud tuvastada, aga samas jäid söögi- ja ööbimisarved alla igasugust arvestust.</span><br />
<span style="font-family: "arial"; font-size: 11pt; white-space: pre-wrap;"><br /></span>
<span style="font-family: "arial"; font-size: 11pt; white-space: pre-wrap;">Muide, Hispaania suhtes jääb mulle mulje, et toredam ja säästlikum on külastada eeskätt hispaanlastele suunatud kuurorteid. Siin on ainult üks väike viga, enamus teenindajaid ei räägi neis sõnagi ühtki teist keelt, kui hispaania. Aga samas saab sellest suht lihtsalt üle, kui rääkida inglise (või ka eesti) keelt hästi aeglaselt, veenvalt ja rohkete žestidega, näiteks menüüs soovitud asjadele osutades. Ja pärast seda, kui on õnnestunud mõned vinnutatud seakõrvad tellida, oskate neid ka järgmine kord juba vältida. Nagu proua meie tapasekogemusest kirjutas, siis tellida tasub kõike, tulemus võib olla küll üllatuslik, kuid on pea alati maitsev.</span><br />
<span style="font-family: "arial"; font-size: 11pt; white-space: pre-wrap;"><br /></span>
<span style="font-family: "arial"; font-size: 11pt; white-space: pre-wrap;">Igatahes Roquetases käisime me esimesel päeval rannas, kus hoolimata sellest, et valitses Eesti parim suvepäev ehk ca 28 kraadi ja päike, olid rannatoolimüüjad oma bisnessi juba kokku pannud. Siis tegime pikema jalgsituuri läbi asula, kus tundus olevat mitmeid vahvaid mereannirestorane, mida me muidugi kunagi ei jõudnud külastada, sest esimeses järjekorras tahtsime maha pidada ühe hispaaniapärase siesta.</span><br />
<span style="color: black; font-family: "arial"; font-size: 11pt; vertical-align: baseline; white-space: pre-wrap;"><br /></span>
<span style="color: black; font-family: "arial"; font-size: 11pt; vertical-align: baseline; white-space: pre-wrap;">See plaan kahjuks ei õnnestunud, sest kui me koju jõudsime, selgus, et juba tunni pärast on unikaalne võimalus külastada üht meie reisi eesmärki ehk Hispaania profiliiga jalgpallimängu, konkreetselt siis kohaliku UD Almeria </span><a href="http://www.laliga.es/directo/temporada-2017-2018/laliga-123/8/almeria_huesca" style="text-decoration-line: none;"><span style="color: #1155cc; font-family: "arial"; font-size: 11pt; vertical-align: baseline; white-space: pre-wrap;">võitlust </span></a><span style="color: black; font-family: "arial"; font-size: 11pt; vertical-align: baseline; white-space: pre-wrap;">Huescaga, mis toimus Hispaania teises divisionis, mis Euroopas liigajalgpallis on, ma arvan, top10 piirimail. Sel tasemel Hispaanias jalgpallile võib julgelt staadioniväravast pileteid osta, ainult arvestada tasub, et odavam tribüün on tõenäoliselt vastu päikest (härjavõilusel on sama põhimõte: istekohad sol on päikese käes ja sombra varjus, sombra on palju kallimad), nii et tasub nokkmüts kaasa võtta. Meie piletid maksid €20, €10ga oleks saanud otsatribüünile.</span><br />
<span style="color: black; font-family: "arial"; font-size: 11pt; vertical-align: baseline; white-space: pre-wrap;"><br /></span>
<br />
<table cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="float: right; text-align: right;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiFcRymL3FmeUtHIp8g6-NNiiZYdzhM0LUr-fmkqFMMnzUuDuFr7JPmTUWbJdR1ZtuVoJusgii_wBtxFwujF99JFhdD2lA-AX9elFvTUMuRq4seDXmBj725VJsiBBjNFU3LW8u1ZeCGdcTq/s1600/20171007_190504.jpg" imageanchor="1" style="clear: right; margin-bottom: 1em; margin-left: auto; margin-right: auto; text-align: center;"><img border="0" data-original-height="1200" data-original-width="1600" height="240" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiFcRymL3FmeUtHIp8g6-NNiiZYdzhM0LUr-fmkqFMMnzUuDuFr7JPmTUWbJdR1ZtuVoJusgii_wBtxFwujF99JFhdD2lA-AX9elFvTUMuRq4seDXmBj725VJsiBBjNFU3LW8u1ZeCGdcTq/s320/20171007_190504.jpg" width="320" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Almeriiaa-tuhh tuhh tuhh-tuhh-tuhh kütab trummiga härra taustal. <br />
Karin is not impressed.</td></tr>
</tbody></table>
<span style="color: black; font-family: "arial"; font-size: 11pt; vertical-align: baseline; white-space: pre-wrap;">Almerias on ilus staadion, kuna mansa on sel sajandi kaks korda Hispaania kõrgliigas mänginud, kokku on seal kohti pea 20 000 inimesele. Seekord oli kohal sellest pool, ehk siis nagu Lilleküla staadionil parimatel päevadel. Mängu (mida kohalikud spordiajakirjanikud nimetasid Almeria </span><a href="http://www.teleprensa.com/almeria/el-almeria-sufre-un-severo-correctivo-frente-al-huesca-0-3.html" style="text-decoration-line: none;"><span style="color: #1155cc; font-family: "arial"; font-size: 11pt; vertical-align: baseline; white-space: pre-wrap;">hooaja halvimaks</span></a><span style="color: black; font-family: "arial"; font-size: 11pt; vertical-align: baseline; white-space: pre-wrap;">) tegigi ägedaks just selle argipäevalisus, kohale olid tulnud suured fännid, samas ka perekonnad lastega, vahvad vanahärrad ja palju noormehi kohtingule toodud tüdrukutega. aga kuna kodumeeskonnal hakkas kohe viltu vedama, siis poolajal anti juba kõvasti vilet. Ja kui keskkaitsja ja värvavavahi omavahelise paki tulemusena 50ndal minutil 0-3 taha jäeti, siis ma arvasin küll, et nüüd hakatakse ära minema. Aga ei, pealtvaatajad olid truult mängu lõpuni kohal, kuigi otse meie taga asunud trummimees hoidis, jumalale tänu, oma Aaal-meriia pumm-pumm pumm-pumm-pumm ergutust pigem vaka all.</span><br />
<span style="color: black; font-family: "arial"; font-size: 11pt; vertical-align: baseline; white-space: pre-wrap;"><br /></span>
<span style="color: black; font-family: "arial"; font-size: 11pt; vertical-align: baseline; white-space: pre-wrap;">Õhtust sõime Almeria ja Roquetase vahel olevas </span><a href="https://www.google.es/url?sa=t&rct=j&q=&esrc=s&source=web&cd=1&cad=rja&uact=8&ved=0ahUKEwiKx9DP4vjWAhXHhRoKHfQ6CpUQFggrMAA&url=https%3A%2F%2Fwww.tripadvisor.com%2FRestaurant_Review-g187429-d1005190-Reviews-La_Gruta-Almeria_Province_of_Almeria_Andalucia.html&usg=AOvVaw3wA44nz_YZDSCwZBU6zDYB" style="text-decoration-line: none;"><span style="color: #1155cc; font-family: "arial"; font-size: 11pt; vertical-align: baseline; white-space: pre-wrap;">koobasrestoranis</span></a><span style="color: black; font-family: "arial"; font-size: 11pt; vertical-align: baseline; white-space: pre-wrap;">, kus alguses tundus, et oleme ainsad kliendid, aga lõpuks tulid kõik lauad täis. Viimasesse ja suurimasse lauda saabusid kaks perekonda koos ca 6 lapsega kell 11. Hispaania.</span><br />
<span style="color: black; font-family: "arial"; font-size: 11pt; vertical-align: baseline; white-space: pre-wrap;"><br /></span>
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEg6GOh1Zr-BTVnMwQGBXv9e8Bujx2VEjonss_vtVLTssFXbghz4nfPmYLsaWZrYwnUqgpow5s3vmoTVkmMIW1Xy8FOvY-l217dXHu5obLlYAFHR5U7xkknscp30cn9WBlTOehIRZt-dQnQk/s1600/20171008_093614.jpg" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em; text-align: center;"><img border="0" data-original-height="1600" data-original-width="900" height="320" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEg6GOh1Zr-BTVnMwQGBXv9e8Bujx2VEjonss_vtVLTssFXbghz4nfPmYLsaWZrYwnUqgpow5s3vmoTVkmMIW1Xy8FOvY-l217dXHu5obLlYAFHR5U7xkknscp30cn9WBlTOehIRZt-dQnQk/s320/20171008_093614.jpg" width="180" /></a><span style="color: black; font-family: "arial"; font-size: 11pt; vertical-align: baseline; white-space: pre-wrap;">Järgmisel päeval oli meil ette nähtud külastada legendaarset Alhambra kindlus-lossi Granadas. Õigupoolest öeldakse nii, et kui sul Alhambrasse kuu aega varem pileteid ei ole, siis sa sinna ei pääse. Meie otsustasime, et tahame minna kaks päeva varem. Ja mõnda aega tundus, et ega meil see tõesti ei õnnestu. Aga </span><a href="https://www.getyourguide.com/alhambra-l2772/" style="text-decoration-line: none;"><span style="color: #1155cc; font-family: "arial"; font-size: 11pt; vertical-align: baseline; white-space: pre-wrap;">selle lehekülje</span></a><span style="color: black; font-family: "arial"; font-size: 11pt; vertical-align: baseline; white-space: pre-wrap;"> abiga kuidagi ikkagi õnnestus reserveerida tuur, milles, tõsi, polnud Nasridi palee pileteid, küll aga kõik muu. </span></div>
<div dir="ltr" style="line-height: 1.38; margin-bottom: 0pt; margin-top: 0pt;">
<span style="background-color: transparent; color: black; font-family: "arial"; font-size: 11pt; font-style: normal; font-variant: normal; font-weight: 400; text-decoration: none; vertical-align: baseline; white-space: pre-wrap;">Alhambras on nii, et osa kompleksi, mis on tegelikult jube suur, on külastatav ka tasuta, tuleb lihtsalt </span><a href="https://www.google.es/maps/place/Justice+Gate/@37.1761084,-3.5901445,17z/data=!4m12!1m6!3m5!1s0xd71fcb7977fb93b:0x808dd1ef1221a27f!2sAlhambra!8m2!3d37.1760783!4d-3.5881413!3m4!1s0xd71fcb77555cf45:0xd901a498bd25c41!8m2!3d37.1761218!4d-3.5902742?hl=en" style="text-decoration: none;"><span style="background-color: transparent; color: #1155cc; font-family: "arial"; font-size: 11pt; font-style: normal; font-variant: normal; font-weight: 400; text-decoration: underline; vertical-align: baseline; white-space: pre-wrap;">siit</span></a><span style="background-color: transparent; color: black; font-family: "arial"; font-size: 11pt; font-style: normal; font-variant: normal; font-weight: 400; text-decoration: none; vertical-align: baseline; white-space: pre-wrap;"> sisse marssida. Aga huvitavamad osad, nagu vana kindlus, esimene palee ja kuulsad veeaiad on piletiga. Ja Nasridi palee, kompleksi kõige kuulsam ja väidetavalt kõige uhkem osa, on veel eraldi piletiga.</span><br />
<span style="font-family: "arial"; font-size: 11pt; white-space: pre-wrap;"><br /></span>
<span style="font-family: "arial"; font-size: 11pt; white-space: pre-wrap;">Igatahes ma soovitaksin Alhambrat kõigile neile, kes arvavad, et moslemitest pole kunagi mingit kasu olnud. See meenutab väga elavalt, et samal ajal, kui meil Euroopas oli aastasadu pime keskaeg, kui midagi ilusat ega loovat teha ei osatud, oli araabia maailmas nende tsivilisatsiooni tipphetk ja selle aja teadlastele, arstidele, kunstnikele ja ajaloolastele oleme me täna palju tänu võlgu. </span></div>
<div dir="ltr" style="line-height: 1.38; margin-bottom: 0pt; margin-top: 0pt;">
<table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto; text-align: center;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEi-nxld1a6Y83_9z4gGdJNxoxNzx2-I4uFMleBAMuNBg28jv0r-nMiNeHCjmRwIbgHnVghrR8gbNhEdd-UR_0T34SIvLr3EKZDVH5XX4_L_GVD7cdo61uJJI0WuXsfY5EZrTQYY11UVtR4H/s1600/20171008_105522.jpg" imageanchor="1" style="clear: right; margin-bottom: 1em; margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" data-original-height="900" data-original-width="1600" height="180" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEi-nxld1a6Y83_9z4gGdJNxoxNzx2-I4uFMleBAMuNBg28jv0r-nMiNeHCjmRwIbgHnVghrR8gbNhEdd-UR_0T34SIvLr3EKZDVH5XX4_L_GVD7cdo61uJJI0WuXsfY5EZrTQYY11UVtR4H/s320/20171008_105522.jpg" width="320" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="font-size: 12.8px; text-align: center;">Veeaiad (Troonide mängu Dorne'i inspiratsioon)</td></tr>
</tbody></table>
<br />
<span style="background-color: transparent; color: black; font-family: "arial"; font-size: 11pt; font-style: normal; font-variant: normal; font-weight: 400; text-decoration: none; vertical-align: baseline; white-space: pre-wrap;">Pärast Alhambrat käisime kohas nimega </span><a href="https://www.google.es/maps/place/18658+Meleg%C3%ADs,+Granada/@36.8965692,-4.2649883,10z/data=!4m12!1m6!3m5!1s0xd71fcb7977fb93b:0x808dd1ef1221a27f!2sAlhambra!8m2!3d37.1760783!4d-3.5881413!3m4!1s0xd71ed7ae9771171:0x7176823cdfb31731!8m2!3d36.9353488!4d-3.5714149?hl=en" style="text-decoration: none;"><span style="background-color: transparent; color: #1155cc; font-family: "arial"; font-size: 11pt; font-style: normal; font-variant: normal; font-weight: 400; text-decoration: underline; vertical-align: baseline; white-space: pre-wrap;">Melegis</span></a><span style="background-color: transparent; color: black; font-family: "arial"; font-size: 11pt; font-style: normal; font-variant: normal; font-weight: 400; text-decoration: none; vertical-align: baseline; white-space: pre-wrap;">, kus Euroopa Liidu toel oli eestlasele müstiliste viljapuude nagu mandariin, granaatõun ja Kreeka pähel, vahele rajatud vahva viiekilomeetrine matkarada.Ja kuna me Alhambrasse sõitmiseks pidime ärkama kell 5.30, siis pärast kojujõudmist tegime tõesti ühe siesta. Pärast mida käisime ikkagi veel korra kõrgelthinnatud kohalikus tapasekohas.</span><br />
<table cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="float: right; text-align: right;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiIMr02Z629_QMhPJN7q8wkyEGErwmoxitRbxyTZP2pbjuv3VE-cSp80Zq8gHoidD0ppxR4FjrmSj3mIkOimKhAg6l1e1vr6pFk-ykTHjIpB5a5kNotUkk3akGnrbQ5t5XYIikAjpC17Vc0/s1600/20171008_152903.jpg" imageanchor="1" style="clear: right; margin-bottom: 1em; margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" data-original-height="900" data-original-width="1600" height="180" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiIMr02Z629_QMhPJN7q8wkyEGErwmoxitRbxyTZP2pbjuv3VE-cSp80Zq8gHoidD0ppxR4FjrmSj3mIkOimKhAg6l1e1vr6pFk-ykTHjIpB5a5kNotUkk3akGnrbQ5t5XYIikAjpC17Vc0/s320/20171008_152903.jpg" width="320" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="font-size: 12.8px; text-align: center;">Vasakul olla jõgi</td></tr>
</tbody></table>
<span style="font-family: "arial"; font-size: 11pt; white-space: pre-wrap;">Viimasel päeval jõudsime hommikul jalutada ringi Almerias, kus esmaspäevaselt olid küll kõik meid huvitanud asjad, täpsemalt kitarrimuuseum ja Alcazaba suletud. Ja siis panidki ema-isa meid bussi peale ja sõitsid ise 450 km kaugusel olevasse Valenciasse tagasi. Oli vahva vaikne nädalavahetus, pärast mida meil Kariniga oli päris puhkust vaja.</span></div>
</div>
Kajarhttp://www.blogger.com/profile/08895803993161651650noreply@blogger.com1tag:blogger.com,1999:blog-4125834063924918507.post-49525395801129825532017-10-18T02:48:00.002+03:002017-10-18T10:15:53.359+03:00Malaga – Cordoba – Sevilla – Conil<div dir="ltr" style="text-align: left;" trbidi="on">
Kajar tahtis sellest reisi osast ise kirjutada, kus tema vanemad meiega liitusid. Nii et Costa del Soli kandist ja Alhambrast saate kunagi hiljem lugeda, kui veab (arvestades, et praegu on vaja valimiste kohta Exceli tabeleid teha, siis võib-olla ei vea ka).<br />
<div>
<br /></div>
<div>
Igatahes ühel hetkel istusime me Almeriast bussi peale ja sõitsime üle mägede Malaga suunas. Hispaanias on küll suurepärane rongiühendus, aga paraku on rongipiletid jaburalt kallid, nii et meie reisivahendiks on saanud valdavalt buss. Üldiselt on bussikogemus Hispaanias olnud pigem meeldiv – konditsioneer ja mugavad istmed, sellel otsal on isegi meelelahutusekraanid ning onu jagab kõrvaklappe ja vett.</div>
<div>
<br /></div>
<table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto; text-align: center;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhPT1KPnxRq0de8pl9GF9m9jYwvgRDbwB71ibICh77NXZRYg0IU2tXz3ZqtuSVI2iF3-1HtvdkgzCxZ10FKqYydaagnt95qmqFTETGnDnmPi7Zch3-OmmaeBRVtdmviRv8Msr-sr8qdU5Nl/s1600/IMG_6278.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" data-original-height="640" data-original-width="480" height="320" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhPT1KPnxRq0de8pl9GF9m9jYwvgRDbwB71ibICh77NXZRYg0IU2tXz3ZqtuSVI2iF3-1HtvdkgzCxZ10FKqYydaagnt95qmqFTETGnDnmPi7Zch3-OmmaeBRVtdmviRv8Msr-sr8qdU5Nl/s320/IMG_6278.JPG" width="240" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Sõber buss</td></tr>
</tbody></table>
<div>
<br /></div>
<div>
<br /></div>
<div>
Meist paar pinki eespool istuvad härrasmehed on enne bussi väljumist väheke sooja teinud ja räuskavad terve tee, rahunedes veidi ainult siis, kui bussijuht nad välja lubab visata. Minust üle vahekäigu istuv tütarlaps on ennast varustanud prügikastiga ja oksendab sinna pärast mägise tee igat kurvi. Aga neid juhtumeid on vist raske otseselt bussifirma süüks panna.</div>
<div>
<br /></div>
<div>
Kui internetist reisisoovitusi lugeda, jääb mulje, et <b>Malaga</b> on suhteliselt mõttetu linn. Minu arust on see Malaga suhtes ebaõiglane. Tõsi, Malaga vanalinn jääb teiste nähtud linnadega võrreldes vist veidi alla – muidugi on see ilus, nagu vanalinnad ikka, aga pigem liiga klanitud ja turistikas.</div>
<div>
<br /></div>
<div>
Aga mulle tundub, et selle linna sümpaatia ei peitugi niivõrd vaatamisväärsustes, kui just õhkkonnas. Siin näeb hoopis teistsugust Hispaaniat kui ida pool – seltskond on kirjum, fiiling on lõunamaisem ja õhkkond on igati chill. Enamus elust käib tänaval, nagu Hispaanias ikka. Ja kui mõnes tänavabaaris üks õlu võtta ja kuulata, kuidas tänavamuusikud (väga hästi, muuseas!) aafrika rütme jazziga kombineerivad, siis tuleb tunne, et vot selline võiks elu olla küll. Mäe otsas asuv kindlus ja Malagueta rand koos selle juurde kuuluva promenaadiga on ka täitsa külastamist väärt.</div>
<div>
<br /></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEisQ4VB1HuBTkvIU3QMQOehyphenhyphenG-PSu0AS6eUFtbSZldoUmhtQ8TTUDFgX0db97BXTsee_WhUsXhUbILPIyB3mVD3Ov27_uIAgP4K1bro8QmQ8PRIoq2YBtLlD3kvslA6Yp0QIDS8wsLhFint/s1600/IMG_6202.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="480" data-original-width="640" height="240" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEisQ4VB1HuBTkvIU3QMQOehyphenhyphenG-PSu0AS6eUFtbSZldoUmhtQ8TTUDFgX0db97BXTsee_WhUsXhUbILPIyB3mVD3Ov27_uIAgP4K1bro8QmQ8PRIoq2YBtLlD3kvslA6Yp0QIDS8wsLhFint/s320/IMG_6202.JPG" width="320" /></a></div>
<div>
<br /></div>
<div>
<br /></div>
<div>
<b>Cordoba</b>. Väga tore linn, soovitame! UNESCO nimekirja kuuluv suur vanalinn, kus tänavad looklevad kõikvõimalikes suundades ja mõistlik on ära eksida ja siis ennast jälle kaardi pealt üles otsida. Samal ajal on see kõik suuruselt hoomatav.</div>
<div>
<br /></div>
<div>
Cordobas asuv mošee-katedraal läheb üsna kerge vaevaga Hispaanias nähtu top 3 nimekirja. Kuna ma ei viitsi Lonely Planetit lugeda nii palju kui Kajar, siis kiire kokkuvõte on, et aastal 700 midagi ehitasid ühed tüübid sinna mošee, aastal 1200 midagi ehitasid teised tüübid selle mošee sisse kiriku ja erinevad ajastud on sinna aja jooksul veel oma jälgi jätnud. See kõik on hiiglaslik ja hämmastav ja seal ringi vaadates näeb aja kulgemist sõna otseses mõttes oma silmaga.</div>
<div>
<br /></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiMENsnui4YWQ6wpNB0EyAEKj5GB7EEY4QDQA9qu-XwO10vtu-83wO3otT-EWiaCd0ds65iifwooS8SbYhrW3dz2T3S0ipbfUppSzQVnUpp3R1tS99NPNzqC9SBNZtNlvuaPzPYElspQyu_/s1600/IMG_6265.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="480" data-original-width="640" height="240" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiMENsnui4YWQ6wpNB0EyAEKj5GB7EEY4QDQA9qu-XwO10vtu-83wO3otT-EWiaCd0ds65iifwooS8SbYhrW3dz2T3S0ipbfUppSzQVnUpp3R1tS99NPNzqC9SBNZtNlvuaPzPYElspQyu_/s320/IMG_6265.JPG" width="320" /></a></div>
<div>
<br /></div>
<div>
<br /></div>
<div>
Teel Sevillesse (eestlased ütlevad vist Sevilla?) kuulame bussis aariaid Sevilla habemeajajast, mispeale ma unustan mõistagi oma kõrvaklapid bussi. Vastupidiselt ootustele ei lüpsa Sevilla oma habemeajaja-kuulsust mitte kuidagi. Mitte ühtegi pronksist habemeajaja kuju või juuksurisalongi loosungiga “aja oma habet Sevillas!”. Ma päriselt lootsin. Selle asemel on hoopis suures koguses hobusesõnnikut, aga sellest veidi hiljem.</div>
<div>
<br /></div>
<div>
Päeva jagu ette broneerides on Sevillas isegi oktoobri keskpaigas täiesti lootusetu mõistliku hinnaga ööbimist leida, eriti nädalavahetusel. Nii juhtubki, et broneerime endale täitsa viisaka hotelli Sevillast seitse kilomeetrit vasakule, kiirtee äärde. Hotell lubab olla “well connected to Seville”. Kohale jõudes selgub, et ongi – kui sul on auto. Vastasel juhul on ainus võimalus linna pääseda taksoga, nii 15–20 eurot ots.</div>
<div>
<br /></div>
<div>
Nii et valdava osa Sevillas-käigust veedame me sümpaatses Bormujo nimelises asumis, kus on kinokompleks ja mõned toidupoed. Loo moraal? Kui vähegi saad, ära broneeri ööbimist linnast seitsme kilomeetri kaugusele kiirtee äärde.</div>
<div>
<br /></div>
<div>
See-eest leiame kiirtee äärest restorani Asador Bormujos, mis on vist ainus koht, kus me oleme siiani kaks korda järjest õhtust söönud. Aga see koht on ka seda väärt! Asador mahutab korraga 484 inimest, ja ettekandjate arvu ja töötempot arvestades tundub, et nad on suutelised kõik need inimesed ka korraga ära teenindama. Kusjuures söögid on suurepärased! Kui te peaksite kunagi mingil põhjusel Sevillast 7 kilomeetrit vasakule kiirtee äärde sattuma, siis soovitame!</div>
<div>
<br /></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEi6u72aaoIpouZLb2mNLiKVgnoQmJkWS9g8pQ6_Yam4c3JkQ6xTk-27d4RrwK-ONC_dDWir7N5VcS-JACPkHHttlYTFnDVlbTQxQQ8E5CdpNZAdKKJMxieJ6LrtFDxb_NxnWypK4JkclFwn/s1600/IMG_6405.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="480" data-original-width="640" height="240" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEi6u72aaoIpouZLb2mNLiKVgnoQmJkWS9g8pQ6_Yam4c3JkQ6xTk-27d4RrwK-ONC_dDWir7N5VcS-JACPkHHttlYTFnDVlbTQxQQ8E5CdpNZAdKKJMxieJ6LrtFDxb_NxnWypK4JkclFwn/s320/IMG_6405.JPG" width="320" /></a></div>
<div>
<br /></div>
<div>
<br /></div>
<div>
Aga <b>Sevillast</b>. Peamine põhjus, miks Sevillasse minna tasub, on Alcazar – loss või palee, raske öelda. Taas üks kompleks, kus näeb ajaloo kulgu alates keskajast kuni tänapäevani. Lugematutes tubades on seinas ja põrandal päriselt aastal 1300-midagi sinna laotud mosaiigid, mida lubatakse isegi käega katsuda. Vist sellepärast, et neil on neid nii palju, et pole väga kahju, kui turistid mõne kahhelkivi ära näperdavad. Räägitakse, et Hispaania kuningapere ööbib endiselt siin, kui neil Sevillasse asja on.</div>
<div>
<br /></div>
<table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto; text-align: center;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiA9B_2cK0aMqmJufTS_rWdVM6ia23kbPFadlFs9BEYRO5I_XlCo1ndS75QhTWsawhbUZsTjQZqbOsnlE69psOWTvBdx0sRXIahWABWA51uVHCjpowBn5PJPB9w7rMnQegBd26B4qTUTZ86/s1600/IMG_6304.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" data-original-height="640" data-original-width="480" height="320" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiA9B_2cK0aMqmJufTS_rWdVM6ia23kbPFadlFs9BEYRO5I_XlCo1ndS75QhTWsawhbUZsTjQZqbOsnlE69psOWTvBdx0sRXIahWABWA51uVHCjpowBn5PJPB9w7rMnQegBd26B4qTUTZ86/s320/IMG_6304.JPG" width="240" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Eakas kahhel</td></tr>
</tbody></table>
<table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto; text-align: center;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgzVVZKTwHfMhgoPdlZZ3pyGJsKuphchX7t11TPQImGKapbBVNIV2LLrEqQnKAagwJxdrMwHvlvoNSdiLXBzu4eXFV0VRZa9Ef49kDCbnkepT0uuo1yUbPCoMLWcN6IW9fo1uMuGys4vnNP/s1600/IMG_6351.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" data-original-height="480" data-original-width="640" height="240" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgzVVZKTwHfMhgoPdlZZ3pyGJsKuphchX7t11TPQImGKapbBVNIV2LLrEqQnKAagwJxdrMwHvlvoNSdiLXBzu4eXFV0VRZa9Ef49kDCbnkepT0uuo1yUbPCoMLWcN6IW9fo1uMuGys4vnNP/s320/IMG_6351.JPG" width="320" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Eksinud turistid</td></tr>
</tbody></table>
<div>
<br /></div>
<div>
Ja Alcazari ümber on suurepärased aiad! Palju purskkaeve ja ilupõõsaid ja hekist tehtud labürint, kus ekslevad turistid olid lõpuks juba päris abitu näoga ja hakkasid üksteiselt väljapääsuni teed küsima.</div>
<div>
<br /></div>
<div>
Räägitakse, et Sevillas peab flamencot vaatama minema. Kultuurihuviliste inimestena maksame 18 eurot nägu ja vaatame selle eest tund aega, kuidas üks daam ja härra kontsi klõbistavad. Valdavalt tekib selle vaatemängu tulemusel kaks mõtet: 1) flamenco on absoluutselt kõike, mida eesti rahvatants ei ole – meil püütakse nahkpastelde sahinal võimalikult tasa tatsuda, et jumala eest kedagi mitte häirida ja 2) kas see kõik ikka peab nii traagiline olema?</div>
<div>
<br /></div>
<div>
Sevillas on veel päris palju ilusaid maju ja parke, aga see kõik on jalgsi liikudes liiga suur ja hoomamatu ja sellepärast ei jäta kuidagi nii elevat üldmuljet, kui võiks. Pigem jääb sealt meelde asjaolu, et tänavatel on arvukalt kaarikuid vedavaid nukra näoga linnahobuseid, kes on tänavale teinud ohtralt hobuseasju. 34-kraadises soojuses haiseb see suursugune linn nagu hobusetall.</div>
<div>
<br /></div>
<div>
Aga mõneks ajaks on suurtest linnadest kõrini. Nii me olemegi viimased neli päeva veetnud <b>Conil de la Frontera</b> nimelises mereäärses külas. Siin on väga ilus – kõik majad on valged ja lai puhta peene liivaga rannariba ulatub mõlemas suunas nii kaugele, kui silm seletab. Samas annavad soe tuul ja hiiglaslikud ookeanilained sellele linnale hoopis teistsuguse jume kui Vahemere-äärsetel paikadel. Õnneks pole siin suurt midagi teha peale kulgemise, nii et seda teemegi.</div>
<div>
<br /></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgIET805PIJmRcBR6nyipHpfImPOcRah-vcBCiFKxX_QF_WxMgnGvOXZ2SfT4mtpokyGl4rD1OEAJhHGtlDsexJjKM3yhjOrPgxx4lEYt-bd_urVEt4TAjGgtjUHxY6FirXR0aGbdGf9qGF/s1600/IMG_6476.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="480" data-original-width="640" height="240" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgIET805PIJmRcBR6nyipHpfImPOcRah-vcBCiFKxX_QF_WxMgnGvOXZ2SfT4mtpokyGl4rD1OEAJhHGtlDsexJjKM3yhjOrPgxx4lEYt-bd_urVEt4TAjGgtjUHxY6FirXR0aGbdGf9qGF/s320/IMG_6476.JPG" width="320" /></a></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiwVZKKAbTo0aFDVtfftR-3P0yBhyphenhyphenofMwLqZFU-VN9Q_J4VEHDXciZ2HGCUi3EDvUU211xq7j82hkGDLhwmAaTtRpG5lWF827cUnm3Nhz-1XJTM4NuLUrteUMGk886spk3D4n5sRgbsUDpf/s1600/IMG_6492.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="480" data-original-width="640" height="240" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiwVZKKAbTo0aFDVtfftR-3P0yBhyphenhyphenofMwLqZFU-VN9Q_J4VEHDXciZ2HGCUi3EDvUU211xq7j82hkGDLhwmAaTtRpG5lWF827cUnm3Nhz-1XJTM4NuLUrteUMGk886spk3D4n5sRgbsUDpf/s320/IMG_6492.JPG" width="320" /></a></div>
<div>
<br /></div>
<div>
<br /></div>
<div>
Nüüd on Hispaaniat juba nähtud ka. Ohkega pakime lühikesed püksid ja veinipudeli kotipõhja ja liigume edasi Maroko suunas. Hammamm, here i kamm!</div>
<div>
<br />
<br />
PS. Kajar käskis mul tõe huvides lisada, et ta sai oma postituse tegelikult juba valmis. Aga et oma häid lugejaid mitte liigselt kurnata, avaldame selle mõne aja pärast.</div>
</div>
karhttp://www.blogger.com/profile/04394649484128672323noreply@blogger.com1tag:blogger.com,1999:blog-4125834063924918507.post-63388463397609713892017-10-10T21:42:00.001+03:002017-10-10T21:45:49.383+03:00Leinast<div dir="ltr" style="text-align: left;" trbidi="on">
Lein on imelik emotsioon. Ta on koguaeg kohal ja tiksub teiste programmide taustal. See ei tähenda, et ma lolli nalja üle ei naeraks või muude maailma asjade vastu huvi ei tunneks. Aga kuskil nende varjus varitseb lein, et siis suvalisel, tihtipeale kõige ebasobivamal hetkel välja tulla.<br />
<div>
<br /></div>
<div>
Kui te näete kaubanduskeskuses singileti ees paari, kellest üks lohutamatult nutab, siis võib-olla nad ei tülitse omavahel ega tunne muret ka singi hinnatõusu pärast. Võib-olla nad lihtsalt leinavad kedagi.</div>
<div>
<br /></div>
<div>
Me kinnitame üksteisele tihti, et see, mida me tunneme, on normaalne. Et on okei olla nii palju või vähe kurb, kui ma praegu olen. Et ma ei pea ennast süüdi tundma selle pärast, kui ma parajasti kurb ei ole. Ja isegi kui ma ennast süüdi tunnen, siis ka see on normaalne.</div>
<div>
<br /></div>
<div>
Teine asi on unustamine. Mul on üldiselt veatu mälu numbrikombinatsioonide peale ja Kajar teab isegi võõras linnas, kuhu suunas peab minema, et õigesse kohta jõuda. Praegu see nii ei ole. Me unustame kõike ja koguaeg – võtmeid, selle linna nime, kus me just käisime, kas me oleme lõunat söönud või mitte. Vahel ununeb, kuidas autoga tagurdada või see, et passid jäid teise linna hotellituppa.</div>
<div>
<br /></div>
<div>
Elementaarsed operatsioonid nagu parkimisautomaadi kasutamine või koti pakkimine nõuavad oluliselt rohkem süvenemist kui tavaliselt. Nii me küsimegi koguaeg üksteiselt: kas sa pissil käisid? Kas sa auto panid lukku? See ei tähenda, et me nende asjadega hakkama ei saaks, aga koguaeg tuleb superhoolikas olla.</div>
<div>
<br /></div>
<div>
<a href="http://www.refugeingrief.com/2015/11/12/grief-crazy/">Guugeldades</a> selgub, et see on normaalne ja ajul on mingite teiste funktsioonidega lihtsalt nii palju tegemist, et igapäevaste asjade peale auru ei jätku. Aga väga sürr on see siiski ja ma loodan, et see läheb varsti üle.</div>
<div>
<br /></div>
<div>
Üks asi on veel teisiti: ma kardan. Ma ei ole kunagi mitte midagi kartnud. Ei pimedust, ämblikke ega kõrgust. Rotte ja äikest lausa armastan. Ja nüüd käib mul paljudes situatsioonides mingi jõnks kõhust läbi. Huvitav, kas see on see, mida normaalsed inimesed tavaliselt tunnevad?</div>
<div>
<br /></div>
<div>
Siiani ma vist ei ole muretsema õppinud, sest ma olen elanud naiivses lootuses, et kõik läheb alati hästi, ja nüüd ma olen oma silmaga näinud, et tegelikult võib juhtuda ka kõige halvem. Nii halb, et sa ei ole sellise võimaluse peale isegi kunagi mõelnud.</div>
<div>
<br /></div>
<div>
Ma kardan lennukisse minna. Kardan ööbussiga sõita, sest äkki bussijuht väsib ära. Kui ma Kajari mõneks ajaks silmist kaotan ja tal telefon väljas on, siis tabab mind ärevus. </div>
<div>
<br /></div>
<div>
See läheb veel tobedamaks. Ma muretsen igaks juhuks ka elutute asjade pärast. Selle pärast, et autol on raske. Et pesukuivati peab liiga palju tööd tegema. Et põrand ei jaksa klaverit kanda.</div>
<div>
<br /></div>
<div>
Need ei ole sellised hirmud, et ma nende pärast midagi tegemata jätaksin, ja need ei moodusta isegi peas ratsionaalseid mõtteid. Pigem on see mingi värin, mille ma püüan kohe eos maha suruda, sest ma saan aru, et see on tobe. Et alternatiiv on mitte kunagi enam kuhugi minna ja pesu ainult käsitsi pesta.</div>
<div>
<br /></div>
<div>
Aga midagi on tõepoolest teisiti.</div>
</div>
karhttp://www.blogger.com/profile/04394649484128672323noreply@blogger.com1tag:blogger.com,1999:blog-4125834063924918507.post-42306251753125865422017-10-06T03:32:00.003+03:002017-10-18T10:16:08.445+03:00Andorra – San Sebastian – Bilbao – Logroño<div dir="ltr" style="text-align: left;" trbidi="on">
<div dir="ltr" trbidi="on">
<div dir="ltr" style="text-align: left;" trbidi="on">
<div class="MsoNormal">
<span style="font-family: inherit;">Võtsime auto ja sõitsime Hispaania kirdeosas viis päeva
ringi. Mäed ja nende vahel kulgevad teed on väga ägedad, hingematvaid vaateid
jagub igal teekäänul. Samas oskavad hispaanlased kiirteede eest täitsa
korralikult raha küsida, nii et autoreis ei tule kokkuvõttes üldse liiga odav.</span><br />
<div style="font-size: medium;">
<span style="font-size: 12pt;"><br /></span>
</div>
<table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="font-size: medium; margin-left: auto; margin-right: auto; text-align: center;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjRTOVN293aFJ-hIGB8QnnOveYrDcN_0hDfeuv_31ddq0fB9BR9LxA7eOE2dVoq56gSMdo3XzECQJafF3tFS9yox-bo-dC05E7MnHrkeQTye4FHITpTgzx9A0cygBx2kOxWNqIcOQS8aLtu/s1600/FullSizeRender+%25288%2529.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" data-original-height="720" data-original-width="1280" height="225" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjRTOVN293aFJ-hIGB8QnnOveYrDcN_0hDfeuv_31ddq0fB9BR9LxA7eOE2dVoq56gSMdo3XzECQJafF3tFS9yox-bo-dC05E7MnHrkeQTye4FHITpTgzx9A0cygBx2kOxWNqIcOQS8aLtu/s400/FullSizeRender+%25288%2529.jpg" width="400" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Opel Astra, baby!</td></tr>
</tbody></table>
<span style="font-family: inherit;"><b>Andorra</b> on seest suurem, kui kaardi pealt tundub, aga arhitektuuriliselt
ja vaatamisväärsuste poolest ei midagi erutavat. Riigi parim omadus on
maksuvaba poliitika – alkohol, tubakas, parfüümid ja muu taoline on kõik
tax-free hinnaga. Alkopoed on sama suured nagu Tallinna sadamas ja kui tundub,
et single malt viski enam odavamaks minna ei saa, siis kõrvalpoes selgub, et
saab küll. </span><br />
<span style="font-family: inherit;"><br /></span>
<span style="font-family: inherit;">Kahjuks ei õnnestunud mul neis tingimustes Kajarile selgeks teha, et
backpacking ei käi nii, et ostame seljakoti head kraami täis ja kanname seda siis
kuu aega endaga kaasas. Nii et nüüd Kajar natuke koliseb kõndides, aga mis teha.</span></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-family: inherit;"><br /></span></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-family: inherit;">Ühtlasi on Andorras ebapropotsionaalselt suur kogus apteeke.
Pealtnäha müüvad kõik ühtesid ja samu kreeme ja köharohtu. Kiire
internetiotsing annab aga mõista, et lisaks maksudele ei osata Andorras ka
retsepte küsida. Ja Ibuprofeni ostes selgub, et ravimid on samuti mudaodavad. Nii
et poodi minna tasub küll.</span></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-family: inherit;"><br /></span></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-family: inherit;"><b>San Sebastian</b>. Internet lubab, et tegemist on fantastilise
linnaga, millesse on võimatu mitte armuda. Meie sealoleku jooksul sajab kaks
päeva järjest ladinal vihma ja nähtavus on umbes kümme meetrit. Nii on täitsa
lihtne avastada, et pole siin linnas suurt vaadata midagi. Õhtupoole, kui vihm
järgi jääb ja silm seletama hakkab, selgub, et rand on tõepoolest täitsa ilus
ja vanalinnas on palju toredad baare ja neis ka täitsa toredaid inimesi. Tundub,
et pidutseda siin linnas osatakse. Sellegipoolest jääb armumiseni veel päris
mitu sammu minna.</span></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-family: inherit;"><br /></span></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-family: inherit;"><b>Bilbao</b>. Vot see on linn! Nagu Mirjam ütles – julge ja ilus.
Meie esimene tutvus Bilbaoga algab Guggenheimi muuseumiga, millest on raske
mööda vaadata. Kogu muuseumi ümber olev promenaad ja sild kinnitab üht: selle
linna planeerijatel on vurtsu.</span></div>
<div class="MsoNormal">
<o:p></o:p></div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto; text-align: center;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhMhq3lfkrml_BPiAI3oSTTUiu1IsasOTB51CFI-ArqXWM8nUlWRcPEF4ausfQDMxmHPYyNjIrg_iY28HqDoqobCIsY7FEixiXfJpEkVyWjuBVwr_QtsplVwh63EA29T-9b63P25um6qi-t/s1600/FullSizeRender+%25287%2529.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" data-original-height="480" data-original-width="640" height="300" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhMhq3lfkrml_BPiAI3oSTTUiu1IsasOTB51CFI-ArqXWM8nUlWRcPEF4ausfQDMxmHPYyNjIrg_iY28HqDoqobCIsY7FEixiXfJpEkVyWjuBVwr_QtsplVwh63EA29T-9b63P25um6qi-t/s400/FullSizeRender+%25287%2529.jpg" width="400" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Guggenheim</td></tr>
</tbody></table>
<br />
<table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto; text-align: center;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhoAI8-hIpij-dd3e_J_fIsDOXVk7Rf-rm1gjAMgc1ycL7MojYvGMA9jPtElpuD7-HoTRXwwTjYx0cdeWkKpP684NnZBfM8EttZ6Fc4LhxQb16imAfLtBpwOv9XZq7n-AUlsRmdqXbr2oPl/s1600/IMG_5769.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" data-original-height="480" data-original-width="640" height="300" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhoAI8-hIpij-dd3e_J_fIsDOXVk7Rf-rm1gjAMgc1ycL7MojYvGMA9jPtElpuD7-HoTRXwwTjYx0cdeWkKpP684NnZBfM8EttZ6Fc4LhxQb16imAfLtBpwOv9XZq7n-AUlsRmdqXbr2oPl/s400/IMG_5769.JPG" width="400" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Udu on tegelikult skulptuur, selgus hiljem</td></tr>
</tbody></table>
</div>
<span style="font-family: inherit;"><br /></span>
<span style="font-family: inherit;">Jalutuskäik ülejäänud linnas viib ka oluliselt klassikalisemate majadeni, kusjuures siin on kõike – sambaid ja rõdusid, kõrgeid ridamaju ja modernseid kuubikuid. Erinevatel tänavanurkadel on tunne, nagu oleks Viinis, Peterburis, Dublinis, Berliinis ja kuskil veel. Uus ja vana, massiivne ja filigraanne sulanduvad mängleva kergusega. Soovitame!</span><br />
<span style="font-family: inherit;"><span style="font-family: inherit;"><br /></span>
<span style="font-family: inherit;">Ühtlasi satume üritusele, kus baskid katalaanide auks veidi protestivad. Kõik möödub rahulikult, umbes tuhande inimese kohta on tänaval neli politseiautot. </span></span></div>
<div dir="ltr" trbidi="on">
<span style="font-family: inherit;"><span style="font-family: inherit;"><b><br /></b></span>
<span style="font-family: inherit;"><b>Logroño</b>. Linn, mis on sama nunnu nagu tema nimigi, sümpaatne ja kompaktne. Baariskeene on küll oluliselt vaiksem kui näiteks San Sebastianis, aga see-eest on Rioja piirkonna veinibaare raske ületada – klaas imehead veini maksab 1 kuni 2 eurot, lõunapakkumise juurde antakse pudel kahepeale tasuta. </span></span><br />
<span style="font-family: inherit;"><span style="font-family: inherit;"><br /></span>
<span style="font-family: inherit;">Baariskäimisest ka veits. See Hispaania tapaste-värk võtab natuke harjutamist. Lähed baari ja leti peal on rida erinevaid saiu arusaamatu mögaga. Muudkui tõstad endale taldrikule ja pärast maksad, nii paar eurot sai. Kui kõht on tühi, siis on esimene instinkt endale suurem hunnik saiu ahnitseda ja nii juhtub üsna lihtsalt, et sa maksad 20 eurot ja pärast on kaks päeva tunne, et tahaks ainult suppi süüa.</span></span><br />
<div class="MsoNormal">
<o:p></o:p></div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto; text-align: center;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgWP-qmSdWRb83xINHjHD11RcK5rUdsOkOvUz3ps7zJt5ip3Yl7hJLzGade46Hzj3b7jGC7huzwzcxyhjP1dGXjvNiR1AcmGOuvVv_L5PfLce8ybi7ug48hrqYXGTSzKuxCtvKA-fD2C0hz/s1600/IMG_5727.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" data-original-height="640" data-original-width="480" height="400" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgWP-qmSdWRb83xINHjHD11RcK5rUdsOkOvUz3ps7zJt5ip3Yl7hJLzGade46Hzj3b7jGC7huzwzcxyhjP1dGXjvNiR1AcmGOuvVv_L5PfLce8ybi7ug48hrqYXGTSzKuxCtvKA-fD2C0hz/s400/IMG_5727.JPG" width="300" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Halvema päeva tapas</td></tr>
</tbody></table>
<br />
<span style="font-family: inherit;">Tegelikult saab enamasti tellida ka sooje suupisteid, mis ei ole ainult saiast tehtud, ja kuigi tahvlile kritseldatud hispaaniakeelne menüü tähendab tihtipeale julgeid katsumusi (seakõrv leivapuruga?), on tulemus enamasti seda väärt. Ja üldse peaks see käima nii, et lähed ühte baari, võtad ühe joogi ja tapa või paar, chillid natuke. Siis lähed teise ja teed sama. Kokkuvõttes saab kõht täis ja meel heaks.</span><br />
<span style="font-family: inherit;"><span style="font-family: inherit;"><br /></span>
</span><br />
<div class="MsoNormal">
<span style="font-family: inherit;">No igatahes Logroños on iga baar endale välja mõelnud oma
tapase-spetsialiteedi, näiteks üks baar
pakub ainult grillitud seeni. Kusjuures see hitivärk on neil tõesti täitsa
hästi käpas, sest isegi ühe baari pakutud kausitäis kartuleid majoneesiga sai
otsa.</span></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-family: inherit;"><br /></span></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-family: inherit;">Ühtlasi on Logroño hea baas, kust käia ümberkaudsetes Rioja
veinimõisates tuuril. Organiseeritud tuurid on kõik jube kallid, nii et
korraldame endale ise ekskursiooni. Selleks piisab, kui suruda autorooli
füüsiliselt nõrgem inimene, kes vähem veini juua jaksab, ja sõita paarikümne
kilomeetri kaugusel asuvasse <b>Laguardia</b> mägikülla.</span></div>
<div class="MsoNormal">
<o:p></o:p></div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgk1PRzqAmweIOmtV1fTMLBluLyMjTc1cwUAOoNLt3F63OqBavTFXh6txGfOfHvzzDx2YicSW3DL-_LDf6SUR_GvJex6Yr5wOHqFhmWe_yd8VJLaZlS_jXdpCXbpDKw2-EFCbp7yQ2N-OM5/s1600/IMG_5826.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="640" data-original-width="480" height="400" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgk1PRzqAmweIOmtV1fTMLBluLyMjTc1cwUAOoNLt3F63OqBavTFXh6txGfOfHvzzDx2YicSW3DL-_LDf6SUR_GvJex6Yr5wOHqFhmWe_yd8VJLaZlS_jXdpCXbpDKw2-EFCbp7yQ2N-OM5/s400/IMG_5826.JPG" width="300" /></a></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-family: inherit;">Juba kindluse ja kitsastest kivitänavatest vanalinnaga küla ja imeilusad vaated
orgudes asuvatele viinamarjaistandustele on külastamist väärt. Vanasti tegid Laguardias
veini kõik majapidamised, nüüd ainult mõned. Peaaegu iga maja all on sügav
veinikelder, paljudesse neist saab ka sisse.</span></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-family: inherit;"><br /></span></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-family: inherit;">Külastame viie euro eest üht majapidamist ja vaatame
käsikaameraga filmitud videot, kus onud säärikutega viinamarjade sees tallavad
ja neid sõnnikuhargiga edasi-tagasi loobivad. Mõneks ajaks veiniisu oluliselt
väheneb. Õnneks viib lahke peretütar lõpuks keldrisse ja pakub veini.</span></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-family: inherit;"><br /></span></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-family: inherit;">Teine tuur on oluliselt korporatiivsem – Marques de Riscal
on vein, mida Eestiski poest osta saab. Nende peakorter asub <b>Elciego</b>s (kusjuures
maja arhitekt on Frank Gehry, kes on teinud ka Bilbao Guggenheimi). Oleme ka varem
suurtesse veinitehastesse sattunud, aga siinne ekskursioon on oluliselt vähem
steriilne kui need. Turistid viiakse kättpidi kogu protsessi juurde ja näedki
täitsa lähedalt, kuidas viinamari pudelisse saab. Tuuri alguses ainult
hoiatatakse, et lahtise veinivaadi lähedal aevastada ei tohi.</span></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-family: inherit;"><o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto; text-align: center;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjmb9gMLCaEgbO3DM-xaVv5zdR8-BhphggTDLGW_kqcJhitSVA7fo8mM-ScCyM_sTatrpqAj4oMzJ88ZV9_1_O7td-cFNA2AU2mlnLRoBBnK2QPj84SuzBK4zcovvPK4x8ZijyIO2PPTwdt/s1600/IMG_5849.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" data-original-height="640" data-original-width="480" height="400" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjmb9gMLCaEgbO3DM-xaVv5zdR8-BhphggTDLGW_kqcJhitSVA7fo8mM-ScCyM_sTatrpqAj4oMzJ88ZV9_1_O7td-cFNA2AU2mlnLRoBBnK2QPj84SuzBK4zcovvPK4x8ZijyIO2PPTwdt/s400/IMG_5849.JPG" width="300" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Siit tuleb vein</td></tr>
</tbody></table>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-family: inherit;">Nüüd viisime auto Barcelonasse tagasi ja jätkame Valencia
suunal.</span><br />
<span style="font-size: 12pt;"><br /></span></div>
</div>
</div>
karhttp://www.blogger.com/profile/04394649484128672323noreply@blogger.com1tag:blogger.com,1999:blog-4125834063924918507.post-55457015301746833522017-09-30T14:03:00.001+03:002017-10-18T10:16:25.848+03:00Barcelona – Sitges<div dir="ltr" style="text-align: left;" trbidi="on">
Pärast kõike juhtunut otsustasime, et keha ja pea vajavad väheke tuulutamist. Niisiis ostsime üheotsapileti Barcelonasse ja vaatame siit edasi. Kuna te kõik küsite, kuidas meil läheb, siis vist on jälle õige aeg blogida. Mine tea, äkki on kuidagi teraapiline ka.<br />
<br />
Sitges. Esimesed neli ööd veetsime sümpaatses mereäärses väikelinnas nimega Sitges, Barcelonast umbes poole tunni tee kaugusel rongi või bussiga. Sitges on koht, kuhu vanainimesed tulevad pensionipõlve veetma, noored pered oma imikutega jalutama, homod geibaaridesse pidutsema ja kõik maailma koeraomanikud on reisile oma koerad kaasa võtnud. Ühesõnaga kõige- ja kõigisõbralik linn. Soovitame.<br />
<br />
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEirDokMvpCKjxdfmGdKM9VTOHpFyK6bFk2FINprdCbkOD6RhPquKUr0LK4-KTlpuvHmMZ00pY2uj22Ogl_mlgvW9DzzsjfZrLuK1j5-oxxeN8BdbiTROisZneDtM48kCINt4vx6AuitQ2fE/s1600/IMG_5687.JPG"><img border="0" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEirDokMvpCKjxdfmGdKM9VTOHpFyK6bFk2FINprdCbkOD6RhPquKUr0LK4-KTlpuvHmMZ00pY2uj22Ogl_mlgvW9DzzsjfZrLuK1j5-oxxeN8BdbiTROisZneDtM48kCINt4vx6AuitQ2fE/s320/IMG_5687.JPG" /></a><br />
Sõber koer<br />
<br />
Terve Sitges on üks suur rand, nii et isegi kõige rahvarohkemal päeval mingi privaatsema jupi ikka leiab. Liiv on peenike ja pehme, vesi on soe ja rahvast eriti palju ei ole. Üldse tundub septembri lõpp selle piirkonna külastamiseks suht ideaalne aeg – suuremad turistide hordid on lahkunud, samas kõik teenused endiselt toimivad. Terve linn on täis restorane ja baare ja neisse kõigisse jagub siiski inimesi.<br />
<br />
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhtM2kyIlTQDVtNJBGGBvuP7C9P0bEtATvRob2XzLMuhauJLkYRlvNQnsXcq08YY8RK0EJeXvPaSte-dMKAX-LHZg5770pDkigkqsrBOEIrFVNDcG1Pcc5DwmXHU8yeexbPj8GpUduFGM85/s1600/FullSizeRender+%25286%2529.jpg"><img border="0" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhtM2kyIlTQDVtNJBGGBvuP7C9P0bEtATvRob2XzLMuhauJLkYRlvNQnsXcq08YY8RK0EJeXvPaSte-dMKAX-LHZg5770pDkigkqsrBOEIrFVNDcG1Pcc5DwmXHU8yeexbPj8GpUduFGM85/s320/FullSizeRender+%25286%2529.jpg" /></a><br />
Kutsud<br />
<br />
<br />
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiRQ0pFxqtYMifkAvKpmy1S0ShY3TuGz8vLA3DA_iEbnXtTsmwUCIQaOyJ9Ko27nnYQzouyYcnA9vOtfeQAHHNTw4N73Xcvd-4B-pKToXEaXTkm2XO11rgdx-_yzrVpOBXvHFw8tGtgcd1q/s1600/IMG_5492.JPG"><img border="0" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiRQ0pFxqtYMifkAvKpmy1S0ShY3TuGz8vLA3DA_iEbnXtTsmwUCIQaOyJ9Ko27nnYQzouyYcnA9vOtfeQAHHNTw4N73Xcvd-4B-pKToXEaXTkm2XO11rgdx-_yzrVpOBXvHFw8tGtgcd1q/s320/IMG_5492.JPG" /></a><br />
Palju randa<br />
<br />
Ühtlasi on Sitges väga chill. Ärkame hommikul üles, joome oma hotelli all asuvas kohvikus ühe kohvi ja sööme sinna juurde croissanti. Mõned näod hakkavad juba tuttavaks saama, näiteks meiega samal ajal hommikust sööv siniste traksidega valge karvane koer. Jalutame, käime rannas, sööme. Õhtul väike tapas või õlu ja vein või drag-show.<br />
<br />
Vahepeal võtsime ühe päeva natuke vähem chilli ja käisime Barcelonas. Kuna 1. oktoobril on Kataloonia iseseisvusreferendum, oli terve linn täis lippudesse mähkunud inimesi ja rõdudelt rippuvaid iseseisvust toetavaid silte. Ühtlasi on päris mugav viis meelsuse avaldamiseks see, kui sa tuled kell kümme õhtul rõdule, võtad kaasa poti või panni ja mõne muu köögitarbe ja peksad neid siis 15 minutit üksteise vastu. Vähemalt katalaanid arvavad nii.<br />
<br />
<br />
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgqouF7Mii_IPCv6vQGYMLWAFW0kh_Vjh0Cqbcx7zpT7TEbFlPuaqENoyrGT-TkEDgwjXBMYhQ-4sua3xHeFZ4RwbnFrIzagNdH2JnQJH0ofHeyGng3g7uErUYexas4L4ncLZaZTwF9UUqO/s1600/IMG_5527.JPG"><img border="0" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgqouF7Mii_IPCv6vQGYMLWAFW0kh_Vjh0Cqbcx7zpT7TEbFlPuaqENoyrGT-TkEDgwjXBMYhQ-4sua3xHeFZ4RwbnFrIzagNdH2JnQJH0ofHeyGng3g7uErUYexas4L4ncLZaZTwF9UUqO/s320/IMG_5527.JPG" /></a><br />
<br />
<br />
Ja oma lemmikrestos käisime ka. Con Gracia on restoran, millel võiks olla vähemalt üks Michelini tärn, aga õnneks ei ole. Nii saab seal 65 euro eest maailma parima üllatusmenüü ja 30 eest iga käigu juurde pool klaasi veini, spetsilt selle roa jaoks valitud. Käisime seal kolm aastat tagasi ja läksime nüüd uuesti väikese hingevärinaga, et äkki ei ole seekord nii hea. Oli küll.<br />
<br />
<br />
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgLQJRG3iRgcJ9pntrjJaGDh4KpmY90HLbIgd9BDWUU-Nh-Vz2NH6bJG0DJza-RnyTs5oaKGPAGYNDo_rBbVXCu9IjZ5c7g1_ZAIQv6LxFBFuCSOCojfUza6_wdhMmMe3eWbLbLIBWvXIGk/s1600/IMG_5584.JPG"><img border="0" height="320" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgLQJRG3iRgcJ9pntrjJaGDh4KpmY90HLbIgd9BDWUU-Nh-Vz2NH6bJG0DJza-RnyTs5oaKGPAGYNDo_rBbVXCu9IjZ5c7g1_ZAIQv6LxFBFuCSOCojfUza6_wdhMmMe3eWbLbLIBWvXIGk/s320/IMG_5584.JPG" width="240" /></a><br />
Con Gracia<br />
<br />
Aga üldiselt on chill hea, sest ööd on kuidas kunagi – mõni rahulikum, mõni vähem. Aeg-ajalt istume koos või eraldi tunde üleval, teinekord tuleb 8 või 10 tundi und järjest. Kunagi ei tea. Aga vähemalt hakkasin ma jälle und nägema. Need 2,5 nädalat täiesti pimedaid öid olid päris hirmutavad.<br />
<br />
Ja päevad? Muidugi tuleb meelde. Mõlemad ja koguaeg. Aga iga päev ajab järjest vähem nutma. Selles mõttes on reis vist täitsa hea, et bussis või rongis või rannas vedeledes on aega oma mõtteid korrastada, aga samas on koguaeg midagi teha nii, et nende mõtetega ei pea liiga kauaks omaette jääma.<br />
<br />
Aga nüüd võtame auto ja sõidame Andorra (taxfree!) ja Rioja (veinid!) suunas.<style>
<!--
/* Font Definitions */
@font-face
{font-family:"MS 明朝";
panose-1:0 0 0 0 0 0 0 0 0 0;
mso-font-charset:128;
mso-generic-font-family:roman;
mso-font-format:other;
mso-font-pitch:fixed;
mso-font-signature:1 134676480 16 0 131072 0;}
@font-face
{font-family:"MS 明朝";
panose-1:0 0 0 0 0 0 0 0 0 0;
mso-font-charset:128;
mso-generic-font-family:roman;
mso-font-format:other;
mso-font-pitch:fixed;
mso-font-signature:1 134676480 16 0 131072 0;}
@font-face
{font-family:Cambria;
panose-1:2 4 5 3 5 4 6 3 2 4;
mso-font-charset:0;
mso-generic-font-family:auto;
mso-font-pitch:variable;
mso-font-signature:-536870145 1073743103 0 0 415 0;}
/* Style Definitions */
p.MsoNormal, li.MsoNormal, div.MsoNormal
{mso-style-unhide:no;
mso-style-qformat:yes;
mso-style-parent:"";
margin:0cm;
margin-bottom:.0001pt;
mso-pagination:widow-orphan;
font-size:12.0pt;
font-family:Cambria;
mso-ascii-font-family:Cambria;
mso-ascii-theme-font:minor-latin;
mso-fareast-font-family:"MS 明朝";
mso-fareast-theme-font:minor-fareast;
mso-hansi-font-family:Cambria;
mso-hansi-theme-font:minor-latin;
mso-bidi-font-family:"Times New Roman";
mso-bidi-theme-font:minor-bidi;}
.MsoChpDefault
{mso-style-type:export-only;
mso-default-props:yes;
font-family:Cambria;
mso-ascii-font-family:Cambria;
mso-ascii-theme-font:minor-latin;
mso-fareast-font-family:"MS 明朝";
mso-fareast-theme-font:minor-fareast;
mso-hansi-font-family:Cambria;
mso-hansi-theme-font:minor-latin;
mso-bidi-font-family:"Times New Roman";
mso-bidi-theme-font:minor-bidi;}
@page WordSection1
{size:595.0pt 842.0pt;
margin:72.0pt 90.0pt 72.0pt 90.0pt;
mso-header-margin:35.4pt;
mso-footer-margin:35.4pt;
mso-paper-source:0;}
div.WordSection1
{page:WordSection1;}
</style>
<br />
--></div>
karhttp://www.blogger.com/profile/04394649484128672323noreply@blogger.com3tag:blogger.com,1999:blog-4125834063924918507.post-31205924656538674942014-09-18T23:54:00.002+03:002014-09-19T00:02:08.612+03:00Kass<div dir="ltr" style="text-align: left;" trbidi="on">
Ükskord oli mul kodus Kass. Tal oli hõbehall karv ja maailma kõige ilusamad sinised silmad.<br />
<div>
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgIm4ujrGcZadJPrzOOrc9dQZwX3ipMPEnAo7kp5lgCR3dPDDJUIAhY742wc4Kh3CtLjCpHfYb5Db1sd9mMpTj0dVtjY84eGLY0jvZlwJqhlcPly9hjvI-ZT2KdSMrp4zBbUY_AE3QJhvIE/s1600/Brindlepaw.jpg" imageanchor="1" style="clear: right; float: right; margin-bottom: 1em; margin-left: 1em;"><img border="0" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgIm4ujrGcZadJPrzOOrc9dQZwX3ipMPEnAo7kp5lgCR3dPDDJUIAhY742wc4Kh3CtLjCpHfYb5Db1sd9mMpTj0dVtjY84eGLY0jvZlwJqhlcPly9hjvI-ZT2KdSMrp4zBbUY_AE3QJhvIE/s1600/Brindlepaw.jpg" height="132" width="200" /></a></div>
<div>
<br />
Õnneks oskas Kass rääkida, nii et me saime ruttu väga headeks sõpradeks. Arutasime omavahel põhjalikult, milliseidi krõbinaid ta eelistab. Ta arvas, et kuna ta on tänaval elanud, siis tal on üsna savi, ta sööb hea meelega kõike.</div>
<div>
<br /></div>
<div>
Teine oluline teema oli, kas ta tahaks kuhugi nurka liivakasti või ta saab potil käimisega hakkama. Ta ütles, et talle sobib potil ka, aga tavalise prill-lauaga on natuke keeruline, sest tal kipuvad jalad potti libisema. Ma lubasin talle osta sinna peale ühe spets prill-laua, kus kassidel on mugav istuda.</div>
<div>
<br /></div>
<div>
Üks mure oli Kassil veel - tal oli nimelt tihti kõht lahti ja ta kartis, et see kõik ei näe väga esteetiline välja, sest ta ise vett tõmmata ei oska. Ma lubasin talle, et see on okei.<br />
<br /></div>
</div>
karhttp://www.blogger.com/profile/04394649484128672323noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-4125834063924918507.post-23534168537575300192014-08-27T03:51:00.001+03:002014-08-27T10:22:37.285+03:00Ajamasin<div dir="ltr" style="text-align: left;" trbidi="on">
Ükspäev ma ärkasin hoopis Natsi-Saksamaal. Muidu oli seal täitsa okei elada, aga natuke oli see halb asi, et kõik mu kõige paremad sõbrad olid juudid. Noh, ja osad olid homod ka.<br />
<div>
<br /></div>
<div>
Igatahes elasin ma muusikaakadeemia kohal väikeses katusekorteris ja õppisin laulmist. Põhiliselt elatusin sellest, et me andsime oma kaheksaliikmelise naisansambliga erinevatel üritustel kontserte. Aga ühel päeval saime me riikliku noodi, mis ütles, et me peame laiali minema, sest meie ansamblis on liiga palju juute.</div>
<div>
<br /></div>
<div>
Õnneks pidas minu hea sõber Tajo teisel pool jõge üht restorani, üritas vist mingeid aasiapäraseid roogi seal pakkuda, niivõrd, kui see sel ajal võimalik oli. Ta oli lubanud mind tööle võtta, kui ma mõtlen välja, kuidas korralikku mughlai chicken curryt teha. See oli suht keeruline, sest internetti ju ei olnud ja india kokaraamatuid ei olnud ka kuskilt võtta. Aga ma uurisin erinevatelt inimestelt ja katsetasin ise ka ja mõtlesingi välja – korralikult rosinaid on vaja!</div>
<div>
<br /></div>
<div>
Ma olin oma muusikaõpetaja peale väga pahane, et ta lasi meie ansambli nii kergekäeliselt laiali saata, minu arust oleks ta pidanud selle säilimise eest rohkem võitlema. Natuke sellepärast, et me kõik kaotasime oma teenistuse, ja muidugi juutide õiguste eest võitlemise pärast ka. Igatahes tundis ta, et ta on mulle ühe korraliku teene võlgu ja ütles, et ma võin paluda mida iganes.</div>
<div>
<br /></div>
<div>
Altruistliku inimesena palusin ma talt midagi mitte endale, vaid hoopis ühele oma kolleegile. Kolleeg nimelt oli meessoost ja ei saanud oma poiss-sõbraga kunagi avalikult restoranis söömas käia. Kuna muusikaõpetajal oli korralik köök ja suur elutuba, siis minu palve oli, et me teeksime neile piduliku õhtusöögi, mis oleks nagu restoranis. Valge laudlina ja grammofonimuusikaga ja puha.</div>
<div>
<br /></div>
<div>
Tegimegi. Muusikaõpetaja muudkui vaaritas köögis ja mina ja mu parim sõbranna Shoshanna panime põlled ette ja kandsime neile roogi lauale. Noored istusid, käest kinni, vahtisid üksteisele armunult silma ja ei suutnud oma õnne uskuda.</div>
<div>
<br /></div>
<div>
Aga siis jõudiski kätte see aeg, kus me tüdrukutega tänaval käest kinni ringis seistes pisarsilmil viimase laulu laulsime. Päris lõpuni me laulda ei saanudki, sest algas järjekordne õhureid ja me pidime laiali minema.</div>
<div>
<br /></div>
<div>
Me Shoshannaga tahtsime minna üle jõe Tajo restorani, aga kahjuks viis sinna läbi linna ainult üks sild, Golden Bridge, ja üle selle oli juutidel keelatud minna. Õnneks oli Shoshannal võltsitud pass, mis tõestas, et ta nimi on hoopis Helena. Sellega tal aeg-ajalt ikka õnnestus võimud ära petta, kuigi – kui aus olla – ta nägi ikka üsna juudi moodi välja.</div>
<div>
<br /></div>
<div>
Niisiis hakkasime Shoshannaga kergel hingevärinal Golden Bridge’i ületama ja kõik tundus täitsa hästi minevat, kuni dokumendikontrollis hakati midagi kahtlustama. “Are you Jewish?” küsis keegi (arusaamatul põhjusel rääkisid inimesed minuga Saksamaal pidevalt hea meelega inglise keeles). “Oh, hell no!” vastasime Shoshannaga nagu ühest suust. Kutsusin teda igaks juhuks korduvalt kõva häälega Helenaks ka.</div>
<div>
<br /></div>
<div>
Sellegipoolest ütles üks punase peaga naisterahvas oma natsikolleegidele, et ta eskordib meid sillast üle, et teisel pool kindlaks teha, ega me ometi juudid ei ole. Vaatasime Shoshannaga üksteisele hirmunult otsa ja mõlemal käisid peas paaniliselt ringi erinevad põgenemisplaanid.</div>
<div>
<br /></div>
<div>
Üle silla jõudes hakkas punapäine naisterahvas aga meiega täiesti lambist heebrea keelt rääkima. Vaatasime teda, suu ammuli. “Well, it’s because... I’m Jewish,” tunnistas punapea.</div>
<div>
<br /></div>
<div>
Kui meil juba selline üksteisele kaartide avamise hetk oli, siis ma mõtlesin, et ma tunnistan talle ka üles, et ma tulen tegelikult üsna kaugelt tulevikust, ajast, kus kõik võivad elada nendena ja nendega koos, kellega nad tahavad.</div>
<div>
<br /></div>
<div>
“Ma aimasin seda tegelikult, kui ma nägin, et su pass on välja antud aastal 2014,” vastas punapea. “Ja sellest, et sa olid nii teistsugune, nagu mitte siit maailmast.” Mh, misasja. Ma omast arust olin jumala hästi ajastusse integreerunud, keegi ei olnud sinnani midagi kahtlustanud.</div>
<div>
<br /></div>
<div>
“Aga ma luban sulle – nüüdsest hakkavad maailmas asjad ainult paremaks minema,” ütlesin. Samal hetkel sõitis meist mööda tramm ja pritsis meid läbimärjaks.</div>
</div>
karhttp://www.blogger.com/profile/04394649484128672323noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-4125834063924918507.post-90977490204213773472013-11-16T18:30:00.001+02:002013-11-21T18:55:24.556+02:00Phu QuocVahepeal olime jupp aega Phu Quoci nimelisel paradiisisaarel ja ujusime ja sõime ja magasime ja sõime ja snorgeldasime ja sõime. Saarele pääsemine on omaette lugu ja piisavalt pikk, et väärida omaette blogipostitust. Ütleme lihtsalt, et liiga libedalt see kõik ei läinud.<div><br></div><div>Aga saar on see-eest väga ilus! Vesi on läbipaistev ja isegi liiga soe, päeval on sooja 30 ja öösel 27 kraadi.<div><br></div><div><div class="separator" style="clear: both;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgHKKyB0c3TJltAHQNeu8TOG0d2XJcuTyuQz8EhhgRhhcXHIONSiwwpIFRBR3nnHVbsqyLmX0Tk23xHWLFHJQNZ0Z2K5JGsGjdlK1Z96f4Kag3QyiWsGZKIsLsuU_k76hD2BjVbukXS69Hh/s640/blogger-image--1554063971.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgHKKyB0c3TJltAHQNeu8TOG0d2XJcuTyuQz8EhhgRhhcXHIONSiwwpIFRBR3nnHVbsqyLmX0Tk23xHWLFHJQNZ0Z2K5JGsGjdlK1Z96f4Kag3QyiWsGZKIsLsuU_k76hD2BjVbukXS69Hh/s640/blogger-image--1554063971.jpg"></a></div><div><br></div><div>Phu Quoc asub Vietnamist lõunas, tehniliselt Kambodža all, ja on täpselt sellises seisus, et kohe-kohe saabuvad siia suuremat sorti turistide hordid. Just sai valmis tuttuus lennujaam (mis meenutab muide väga Tallinna oma), saarel on värskelt ehitatud mitmerealised maanteed, mis viivad hetkel mitte kuskilt mitte kuhugi, ja keset metsa on kerkimas nooblid hotellid ja konverentsikeskused.</div><div><br></div><div>Aga kui võtta mootorratas ja saare pealinnast veidi eemale sõita, on seal endiselt liivased külateed ja imekaunid rannad, kus pole ühtegi inimest.</div><div><br></div><div><div class="separator" style="clear: both;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhE1AnNzbgp5lnfAISiREMl_g27Am1Stom1l9m5OOemdPMXfukCpILcsTb6KI-i7ywYT6VIHDkhgWaFFMN489oFeR57UndrC_-RuYZJNbEh9Ap5HOkxjRQAaFfbWVJN-r_b2em5bu-d_CQO/s640/blogger-image-1245953344.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhE1AnNzbgp5lnfAISiREMl_g27Am1Stom1l9m5OOemdPMXfukCpILcsTb6KI-i7ywYT6VIHDkhgWaFFMN489oFeR57UndrC_-RuYZJNbEh9Ap5HOkxjRQAaFfbWVJN-r_b2em5bu-d_CQO/s640/blogger-image-1245953344.jpg"></a></div></div><div><br></div><div>Eriti lustakas on see siis, kui päike kell pool kuus loojub ja sa avastad ennast saare valest otsast. Edasi on kottpime, vihm on muutnud külateed punaseks saviks (mille sees on mootorrattaga lausa lust sõita) ja pimedal maanteel lendavad erinevad putukad <span style="font-family: 'Helvetica Neue Light', HelveticaNeue-Light, helvetica, arial, sans-serif;">sulle läts ja läts vastu nägu ja sa oled põhimõtteliselt inimtuuleklaas.</span></div><div><br></div><div>Aga see kõik oli väga tore ja me oleme nüüd pruunid ja osadel on nahkki maha tulnud.</div></div></div>karhttp://www.blogger.com/profile/04394649484128672323noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-4125834063924918507.post-74958595477382910372013-11-10T21:55:00.001+02:002013-11-10T22:01:06.836+02:00Angkor WatKunagi ammu mängisin ma üht arvutimängu, kus pidi Angkor Wati koridorides kalliskive otsima ja mingite kollide eest põgenema. Sellest ajast saati olen ma tahtnud Kambodžas ära käia ja see tempel oli ka üheks põhjuseks, miks Kambodža reisinimekirja pääses.<div><br></div><div>Täna ärkasime kell 4.30 hommikul ja ma ei jonninud üldse! (need, kes on mind hommikuti enne kella 9t näinud, teavad, mida see tähendab). Ikka selleks, et jõuda Angkor Wati juurde päikesetõusuks, mis peaks olema kõige ilusam asi ever.</div><div><br></div><div>Kuna taevas oli suht pilves, ei olnud päikesetõus midagi liiga erilist. Meie vaatasime ja imestasime pigem seda kogust inimesi, kes oli viitsinud sellisel kellaajal kohale tulla. See oli nagu laulupidu!</div><div><br></div><div>Aga tempel ise oli võimas ja täiesti seda palverännakut väärt. Maailmas ei ole just palju hooneid, mis oleksid teeninud ära koha riigilipul. Tema on.</div><div><br></div><div><div class="separator" style="clear: both;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgHtIBp8eKcJIXTGlAo_tvfj22W2lNdNxUoAcaffzUQlxdZEQP2bKCWtqcw7DL2-e5S3Qu4IDqECcba02R_D63aS7AbBdz8dWbEsDjip0Ei3D8ORNLa9d2-Q6AZAudFLQv_QCH5qdZCu1P7/s640/blogger-image--1800285323.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgHtIBp8eKcJIXTGlAo_tvfj22W2lNdNxUoAcaffzUQlxdZEQP2bKCWtqcw7DL2-e5S3Qu4IDqECcba02R_D63aS7AbBdz8dWbEsDjip0Ei3D8ORNLa9d2-Q6AZAudFLQv_QCH5qdZCu1P7/s640/blogger-image--1800285323.jpg"></a></div></div><div><br></div><div>Aga Angkor Wati lähedale džunglisse on ehitatud veel palju-palju erinevaid templeid, milles kõigis korduvad sarnased motiivid, aga mis on siiski kõik ise nägu. Üks on pea kilomeeter pikk, teine asub keset kunstlikku veekogu rajatud kunstlikul saarel (mismoodi nad neid asju tuhat aastat tagasi tegid, ah?). Mõni on enam-vähem korda tehtud, mõnest on järgi ainult rohtukasvanud varemed. Ja need viimased on kõige ilusamad.</div><div><br></div><div><div class="separator" style="clear: both;"><div class="separator" style="clear: both;"><div class="separator" style="clear: both;"><div class="separator" style="clear: both;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEijT9ETXJ4dGZmbpCpV7zUHuZbBNAgwkSFjRwCYttXLcYbYZ8bXi5W7_MBgX8JUwpTfYh-YVzdWlfvnlmrFO_KEzDmjcYsuX9mt9kHMyGt8h7S51sAL-_QtM7w9kQ-0WqlZ11GblxtalJAE/s640/blogger-image--2088840718.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEijT9ETXJ4dGZmbpCpV7zUHuZbBNAgwkSFjRwCYttXLcYbYZ8bXi5W7_MBgX8JUwpTfYh-YVzdWlfvnlmrFO_KEzDmjcYsuX9mt9kHMyGt8h7S51sAL-_QtM7w9kQ-0WqlZ11GblxtalJAE/s640/blogger-image--2088840718.jpg"></a></div></div></div></div><br></div><div>Kõigi nende vahel saab vabalt uidata ja tahes-tahtmata tulevad meelde kõik templilegendid ja peas hakkab mängima indiana jonesi tunnusmuusika.</div><div><br></div><div><div class="separator" style="clear: both;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiBddwMlOPiu2CK5D2eZxjlcOBV4HCBgtoolSzMT6sD_ReydoNX89yEMF3MeFRUn3TxxZFapTty5d7dmLZUxQm8UYgw2tTCEbuFIK4ithAMkDwGTaBdPacuKCZXZLPjmfTStJocbRtPE0Xk/s640/blogger-image--2046650594.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiBddwMlOPiu2CK5D2eZxjlcOBV4HCBgtoolSzMT6sD_ReydoNX89yEMF3MeFRUn3TxxZFapTty5d7dmLZUxQm8UYgw2tTCEbuFIK4ithAMkDwGTaBdPacuKCZXZLPjmfTStJocbRtPE0Xk/s640/blogger-image--2046650594.jpg"></a></div><br></div>karhttp://www.blogger.com/profile/04394649484128672323noreply@blogger.com1tag:blogger.com,1999:blog-4125834063924918507.post-14394234398540746332013-11-10T21:14:00.001+02:002013-11-10T21:17:03.197+02:00Om nom nomTäna tutvustame teile kohalikke hõrgutisi.<div><br></div><div><b>Rohutirtsud</b>. Friteeritud, tšilli ja muude maitseainetega. Esimese puhul oli tiba kõhe, aga pärast võtsime vabatahtlikult mitu tükki veel. Süüakse kogu täiega, koivad-pea-kitiinkest ja puha. Päriselt ka väga maitsev.</div><div><br></div><div><div class="separator" style="clear: both;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEimz28QRi-LTIebfbB9Hl8IbBPHHGzFZf8nJQSG6mmdk4AXtandZriMAkxEZUl-glua-qLMWkjZb2Gh2ST-upM8hyphenhyphenUN44mxNx6ZV43OGqQvTn64xYqMWX9sSNXds3_176X5gGl5tO2hScJc/s640/blogger-image-221668032.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEimz28QRi-LTIebfbB9Hl8IbBPHHGzFZf8nJQSG6mmdk4AXtandZriMAkxEZUl-glua-qLMWkjZb2Gh2ST-upM8hyphenhyphenUN44mxNx6ZV43OGqQvTn64xYqMWX9sSNXds3_176X5gGl5tO2hScJc/s640/blogger-image-221668032.jpg"></a></div><br></div><div>Kust rohutirtsud tulevad? Siem Reapi lähedal ühe väga vana ja püha templi ees on poiss (ca 8) oma õega (ca 5). Poisil on plätu käes ja ta nüpeldab sellega rohus hüppavaid tirtse. Uimased tirtsud annab õele, kellel on käes suur äralõigatud otsaga plastikpudel. Tüdruk keerab neil vajadusel veel kaela kahekorra topib nad siis pudelisse.</div><div><br></div><div><b>Harilik viini sa</b>i. Või oota, kas see seal keskel on munakollane? Jah, on. Maitses hea.</div><div><br></div><div><div class="separator" style="clear: both;"><div class="separator" style="clear: both;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjitgM4MKFt1XL_9GC0S6s_8Lex6y2gqUBvi1GBABQ5GHbC0IOKlnAETwqpWhg9AE0pJz0UEhFTcFZIP_TPQYoTHaJfcMA_fWZZBBCM3T1Ng4o1m3KXGPPk8WMInhdhvKt_0sRbiOzeBZQq/s640/blogger-image--2059604396.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjitgM4MKFt1XL_9GC0S6s_8Lex6y2gqUBvi1GBABQ5GHbC0IOKlnAETwqpWhg9AE0pJz0UEhFTcFZIP_TPQYoTHaJfcMA_fWZZBBCM3T1Ng4o1m3KXGPPk8WMInhdhvKt_0sRbiOzeBZQq/s640/blogger-image--2059604396.jpg"></a></div></div><br></div><div><b>Soup of black chicken in coconut</b>. Selle võib nüüd panna asjaolu süüks, et tegemist on hiinapärase roaga ja päris hiina toit on teatavasti võrdlemisi jälk (lugege siitsamast hiina sildiga postitusi). Igatahes hulpis Marko supi sees väike musta värvi kanataoline lind enam-vähem nii, nagu jumal ta loonud oli ja noh... nägi välja nagu mõnda aega vees ligunenud surnud kana. Kuigi vedelik oli maitsev, jäi kana meist söömata.</div><div><br></div><div><div class="separator" style="clear: both;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEi8SFW_4gHF5JKW17sGC29p4HG2pm-paD0led98Bt3F-IS0rHl26R7p-yjZK1xJ0v6qsj53Gg3ueHsSjXj5-LTpwsH3pdMqiJP9aTgeF0gemhVmFEAyifPmoPQ_SicFCSudThtgVm032Ace/s640/blogger-image-1664793257.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEi8SFW_4gHF5JKW17sGC29p4HG2pm-paD0led98Bt3F-IS0rHl26R7p-yjZK1xJ0v6qsj53Gg3ueHsSjXj5-LTpwsH3pdMqiJP9aTgeF0gemhVmFEAyifPmoPQ_SicFCSudThtgVm032Ace/s640/blogger-image-1664793257.jpg"></a></div><br></div><div>Lugejate tungival soovil ka portreepilt sellestsamast kanast:</div><div><br></div><div><div class="separator" style="clear: both;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjyLHDz6N4VbD5bCVXCw0jNlua719Jx5nw5KHpPS558IE9k_2_-JN49_ton3izB-fTNjW0GZLXOkADceSZgvwet_yEPHtJWcRrwKQgjCx0b_2yzSQy4EOLz8Rflomg9vn6Cp7VMgi6IdrPX/s640/blogger-image--20619573.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjyLHDz6N4VbD5bCVXCw0jNlua719Jx5nw5KHpPS558IE9k_2_-JN49_ton3izB-fTNjW0GZLXOkADceSZgvwet_yEPHtJWcRrwKQgjCx0b_2yzSQy4EOLz8Rflomg9vn6Cp7VMgi6IdrPX/s640/blogger-image--20619573.jpg"></a></div><br></div><div>Kui mõned ekstreemid välja arvata, on kõik söögid olnud head või väga-väga head. Näiteks nõustusime Birgitiga ükskord magama minema ainult sellepärast, et hommikul ärgates saab kohe jälle süüa.</div>karhttp://www.blogger.com/profile/04394649484128672323noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-4125834063924918507.post-26068139609831432192013-11-07T10:54:00.001+02:002013-11-07T10:54:52.499+02:00MarsasõitSõidame marsaga Phnom Penhist Siem Reapi. Tutikas heleda kunstnahast sisuga Ford on konditsioneeritud ja tagatipuks küsib onu, kas me wifi parooli ka vajame. Täielik arengumaa, mismõttes marsa wifi on parooli all!<div><br></div><div>Aga tegelikult on kontrast marsas sees ja väljas toimuva vahel kohati kurbnaljakas.</div><div><br></div><div><div class="separator" style="clear: both;"><div class="separator" style="clear: both;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjHqhCrsqeBvTsfuyddHBLJfEuyEHzGnR00qrMVzt8lE2le2vh6ynSLfM2c8uwydH7p6SYhayd46EW42g5JnIjvcozvbyv5uEKcSBCt3gYgnnz6q2EvQtb9_YGyAfRsC-6oUs71KZgOdAOU/s640/blogger-image--1326098791.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjHqhCrsqeBvTsfuyddHBLJfEuyEHzGnR00qrMVzt8lE2le2vh6ynSLfM2c8uwydH7p6SYhayd46EW42g5JnIjvcozvbyv5uEKcSBCt3gYgnnz6q2EvQtb9_YGyAfRsC-6oUs71KZgOdAOU/s640/blogger-image--1326098791.jpg"></a></div><div class="separator" style="clear: both;"><br></div><div class="separator" style="clear: both;"><div class="separator" style="clear: both;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiZIzzmXkikY2HbXyvuINDRovIOdoeWxpmn9TH2I0Y2sZsMM9uOvMBhh2429HA18yCLZIrRzxot3b3mIpbhfYsUbUztZ2DNTFUzS1cR7PK9dtnXSYO66bi1dvy_5NErvF-kNROIGE-uEczi/s640/blogger-image--1935468638.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiZIzzmXkikY2HbXyvuINDRovIOdoeWxpmn9TH2I0Y2sZsMM9uOvMBhh2429HA18yCLZIrRzxot3b3mIpbhfYsUbUztZ2DNTFUzS1cR7PK9dtnXSYO66bi1dvy_5NErvF-kNROIGE-uEczi/s640/blogger-image--1935468638.jpg"></a></div><br></div><br></div><br></div>karhttp://www.blogger.com/profile/04394649484128672323noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-4125834063924918507.post-59345798115878053282013-11-06T23:22:00.001+02:002013-11-06T23:37:25.693+02:00Iseseisvuspäev<div><span style="font-family: 'Helvetica Neue Light', HelveticaNeue-Light, helvetica, arial, sans-serif;">Ahjaa, iseseisvuspäev on tulemas. Sellele eelnevad pealinnas jõulised ettevalmistused.</span></div><div><span style="font-family: 'Helvetica Neue Light', HelveticaNeue-Light, helvetica, arial, sans-serif;"><br></span></div><div><div class="separator" style="clear: both;"><div class="separator" style="clear: both;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjI9N7I3Xq2kdhMJIrZqj8Lbh8_b1rLXw-b6FUOOQiKV2s7dyfoTlIc01_bVKEuzIxs3ml6tJ3j3OgqkkYscXCLSZSYjl4JnCRZsVGXxuevp9Luj07rRxu6QRfUUEtQfJtYjQzT2GZNCAUP/s640/blogger-image-331514080.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjI9N7I3Xq2kdhMJIrZqj8Lbh8_b1rLXw-b6FUOOQiKV2s7dyfoTlIc01_bVKEuzIxs3ml6tJ3j3OgqkkYscXCLSZSYjl4JnCRZsVGXxuevp9Luj07rRxu6QRfUUEtQfJtYjQzT2GZNCAUP/s640/blogger-image-331514080.jpg"></a></div></div></div><div><div class="separator" style="clear: both;"><i>Inimesed kesklinnas asfalti pruunimaks värvimas</i></div><div class="separator" style="clear: both;"><br></div><div class="separator" style="clear: both;"><div class="separator" style="clear: both;"><div class="separator" style="clear: both;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhtdzIUinmXy3Igcz4Y73kl6igm9Jqq6nksfuqzrDlIumyAwsnyHzizwxbgc91ME0w481xt4t6L8nIMcYZQ7HshcCW3sTYWTTYIy0zjJ7bH-B3ZFzddL7i1g2MZZjZdZDNpaDcbYJeZTSVH/s640/blogger-image-1796028523.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhtdzIUinmXy3Igcz4Y73kl6igm9Jqq6nksfuqzrDlIumyAwsnyHzizwxbgc91ME0w481xt4t6L8nIMcYZQ7HshcCW3sTYWTTYIy0zjJ7bH-B3ZFzddL7i1g2MZZjZdZDNpaDcbYJeZTSVH/s640/blogger-image-1796028523.jpg"></a></div></div></div><div class="separator" style="clear: both;"><span style="font-family: 'Helvetica Neue Light', HelveticaNeue-Light, helvetica, arial, sans-serif;"><i>Onu kuningapalee ees ahvi punasemaks värvimas</i></span></div><br></div>karhttp://www.blogger.com/profile/04394649484128672323noreply@blogger.com1tag:blogger.com,1999:blog-4125834063924918507.post-9853562593154511852013-11-06T22:52:00.001+02:002013-11-06T23:36:19.783+02:00Kambodža<p style="margin: 0px; font-size: 12px; font-family: Helvetica;">Me oleme vaatamata erinevatele vintsutustele elusalt Kambodžasse jõudnud! See kõik oli võrdlemisi tüütu, arvestades et me lahkusime Helsingi suunal pühapäeva hommikul kell 8 ja jõudsime 24 tundi hiljem Singapuri, kus nad arvasid miskipärast, et kell on 5 õhtul.</p>
<p style="margin: 0px; font-size: 12px; font-family: Helvetica; min-height: 15px;"><br></p>
<p style="margin: 0px; font-size: 12px; font-family: Helvetica;">Natuke leevendas olukorda airb'n'b kaudu leitud korter, mille hoovis oli umbes 50-meetrine bassein, mis mõnest kohast mullitas ka. Noh, ja muidugi ka see, et väljas on ka öösel 27 kraadi sooja. Aga kaua me supelda ei saanud, sest järgmisel hommikul kell 5 pidime me jälle lennujaamas olema, et sõita edasi Phnom Penhi suunas.</p>
<p style="margin: 0px; font-size: 12px; font-family: Helvetica; min-height: 15px;"><br></p>
<p style="margin: 0px; font-size: 12px; font-family: Helvetica;">Kambodža pealinna liiklus jääb kusagile India ja Tai vahepeale. Neile, kellele see midagi ei ütle, võib selgitada, et liiklus käib võrdlemisi sõltumatult sõiduridade arvust ja suunast, aga koeri ja inimesi töllerdab sõiduteel siiski võrdlemisi vähe ja lehmi sugugi mitte. Signaali ka eriti ei kasutata.</p>
<p style="margin: 0px; font-size: 12px; font-family: Helvetica; min-height: 15px;"><br></p>
<p style="margin: 0px; font-size: 12px; font-family: Helvetica;">Ühtegi liinibussi me veel tänaval näinud ei ole, see-eest on peaaegu kõigil inimestel oma tuk-tuk või vähemalt mootorratas. Meiesugused, kellel ei ole, visatakse paari dollari eest ükskõik kuhu ära.</p>
<p style="margin: 0px; font-size: 12px; font-family: Helvetica; min-height: 15px;"><br></p>
<p style="margin: 0px; font-size: 12px; font-family: Helvetica;">Nii ei ole vist ilus öelda, aga 2 dollari eest saab siin põhimõtteliselt kõike. Näiteks maniküüri ja pediküüri (jah, Marko!). Kuigi kambodžalastel on teoreetiliselt mingi riaal ka käibel, kasutatakse neid ainult moepärast, enamus hindu on ikka USA dollarites.</p>
<p style="margin: 0px; font-size: 12px; font-family: Helvetica; min-height: 15px;"><br></p>
<p style="margin: 0px; font-size: 12px; font-family: Helvetica;">Kambodža söök on ka kuskil Tai ja India vahepeal - üsna vürtsikas ja palju karrit, samas kookosene ja kohati magus. Ja kuigi Kambodža köök just maailmakuulus ei ole, on absoluutselt kõik, mis me siiani söönud oleme, olnud ülihea ja ausõna parem kui pildilt paistab.</p>
<p style="margin: 0px; font-size: 12px; font-family: Helvetica; min-height: 15px;"></p><div class="separator" style="clear: both;"><div class="separator" style="clear: both;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjdQTpVZaPKtLRIHqysbZef8q5sxcqqkys37_QMyLTPM_DJlF4PYBNfCKkYyl85_CEZuEALCNV-fu17V3bfIz3-tS3LeREzb2t7YwU4RHdQpM1PMAOLFb1FS1bEa0sn9IcyuYadOkBWJjUy/s640/blogger-image-517949003.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjdQTpVZaPKtLRIHqysbZef8q5sxcqqkys37_QMyLTPM_DJlF4PYBNfCKkYyl85_CEZuEALCNV-fu17V3bfIz3-tS3LeREzb2t7YwU4RHdQpM1PMAOLFb1FS1bEa0sn9IcyuYadOkBWJjUy/s640/blogger-image-517949003.jpg"></a></div></div><p style="margin: 0px; font-size: 12px; font-family: Helvetica;"><br></p><p style="margin: 0px; font-size: 12px; font-family: Helvetica;">Esimesed kaks päeva me põhimõtteliselt magasime, sõime, magasime ja sõime. Iga kord, kui süümekad tulid, et miks me väärsusi ei vaata, tuletasime endale meelde, et meil on puhkus.</p>
<p style="margin: 0px; font-size: 12px; font-family: Helvetica; min-height: 15px;"><br></p>
<p style="margin: 0px; font-size: 12px; font-family: Helvetica;">Täna võtsime kargu alla ja käisime söömiste vahel kuningapalees ka. Oli tore päev.</p><p style="margin: 0px; font-size: 12px; font-family: Helvetica;"><br></p><p style="margin: 0px; font-size: 12px; font-family: Helvetica;"></p><div class="separator" style="clear: both;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiIQUc8jwPHPSgxa0qSk192PuURv3WG-DgkxQiW00zHFbc0qsmnixKh-zM2NOzHSXs4f2fU884uxhho0G0Tb6gUktIux7pJVN8Po6thyZZWi3m24pmqeJTL_L3odXYF79MjlxLD_lLrBZ01/s640/blogger-image--353659131.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiIQUc8jwPHPSgxa0qSk192PuURv3WG-DgkxQiW00zHFbc0qsmnixKh-zM2NOzHSXs4f2fU884uxhho0G0Tb6gUktIux7pJVN8Po6thyZZWi3m24pmqeJTL_L3odXYF79MjlxLD_lLrBZ01/s640/blogger-image--353659131.jpg"></a></div><br><p></p>karhttp://www.blogger.com/profile/04394649484128672323noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-4125834063924918507.post-80829729082923606662013-09-10T01:28:00.001+03:002013-09-10T01:31:11.959+03:00Kopli<div dir="ltr" style="text-align: left;" trbidi="on">
Õhtul kella kümne ajal seisab Koplis putka ees kahekümnendates hipsterisoenguga noormees ja räägib telefoniga. "Jajah, kohe tulen koju, ära muretse!" lohutab ta vene keeles kedagi, ilmselt naist.<br />
<br />
Noormehe selja taga tudiseb pohmavärinates proua, kelle vanust on punsunud näo tõttu raske hinnata. Võib olla nelikümmend, võib ka kuuskümmend. Proua togib noormeest, ilmselt küsib raha. "Jäta rahule!" ühmab noormees.<br />
<br />
Seepeale ostab noormees putkast neli pudelit odekolonni, kaheliitrise fanta ja kilekoti.<br />
<br />
Kusjuures odekas ei ole mingi tavaline troinoi, vaid on spets pehmes lapikus plastpudelis roosakas vedelik. Hiljem putka aknast sisse vaadates selgub, et kogu putka tagumise seina riiulid on sääraseid erivärvilisi pudeleid täis, ilmselt on tegemist ettevõtte peamise müügiartikliga.<br />
<br />
Noormees keerab ühel pudelil korgi maha ja ulatab selle prouale. "Klunn-klunn-klunn," joob proua isukalt. "Nu kak, lutshe?" küsib poiss. "Da, spasibo," ütleb proua ja annab talle pudeli tagasi.<br />
<br />
Poiss laob pudelid kilekotti ja läheb oma teed.</div>
karhttp://www.blogger.com/profile/04394649484128672323noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-4125834063924918507.post-80544099350949165662013-08-01T05:05:00.005+03:002013-08-01T05:15:10.293+03:00Kitseke<div dir="ltr" style="text-align: left;" trbidi="on">
Ühel ööl kepsles meie hoovile kitseke. Ta oli erakordselt kena loom, saledate jalgade ja helepruuni karvkattega. Ja selliste suurte tarkade silmadega, nagu ta saaks aru, kui sa temaga räägid. Kuna oli väga kehv ilm, tegime me laudaukse lahti ja kitseke läks sinna sisse.<br />
<div>
<br /></div>
<div>
Ta jäi vist sinna lauta päris tükiks ajaks elama, igatahes me viisime talle sinna süüa. Ükspäev oli meie õuel aga jube kahtlane meesterahvas mootorrattaga, kes seal midagi märatses, laudaseina motikaga suure augu sõitis ja loomadele halba tahtis. Kui närvi läinud kitseke meie uksest mööda jooksis, ütlesin ma talle, et õu, kitseke, tule igaks juhuks tuppa. Tuligi.</div>
<div>
<br /></div>
<div>
Aga mitte esikusse, nagu ma mõelnud olin, vaid ikka kohe majja sisse ja istus vanaema tuppa diivani peale maha. Kuna ta oli läbimärg, läksin teisest toast rätikut tooma, millega loom ära kuivatada. Kui ma tagasi jõudsin, oli ta oma märja naha maha võtnud ja kuivama pannud ja istus karvaste sokkide väel jalgu kõlgutades diivani peal. Nüüd oli ta ikka oluliselt rohkem inimese kui kitse moodi – selline umbes 13-aastane tüdruk. Aga tal olid endiselt need suured ilusad silmad ja selline kitsele omane siredus.</div>
<div>
<br /></div>
<div>
Andsin talle rätiku, ta asus ennast sellega kuivatama. Proovisin temaga erinevates keeltes vestelda. Kõige efektiivsemalt suhtlesime omavahel kehakeeles, aga selgus, et Kitseke mõistab ka natuke eesti ja veidi rohkem inglise keelt. Igatahes kui ma küsisin, kas võin talle midagi pakkuda, siis ta ütles sulaselges inglise keeles “tea, please” ja imiteeris lennuki vahekäigus liikuvat stjuuardessi, kes küsib inimestelt “coffee?”, “tea?”. Ma veel mõtlesin, et huvitav, kust kits selliseid asju teada võiks.</div>
<div>
<br /></div>
<div>
Kui me sööma istusime, kutsusin Kitsekese ka lauda. Liha talle ei pakkunud, aga panin kõvasti rohelist salatit ja ta sõi hea meelega.</div>
<div>
<br /></div>
<div>
Nii jäigi Kitseke meie juurde elama. Kuna ta oli uskumatult ilus ja heatujuline ja isegi oma vähese keelteoskuse juures väga vaimukas, siis ei tundunud kellelgi selle vastu midagi olevat. Ja ta oli muidu igati normaalne ka, või noh, nii normaalne, kui üks tüdrukuks muutunud kits või kitseks muutunud tüdruk, või mis ta nüüd oligi, olla saab.</div>
<div>
<br /></div>
<div>
Ainult vahel harva tegi Kitseke öösiti sellist imelikku kurisevat häält, umbes midagi prantsuse r-i ja gruusia ხ vahepealset. Aga see selleks.</div>
<div>
<br /></div>
<div>
Ühtlasi oli ta väga kiire õppija ja sai koguaeg uusi sõnu ja inimtegevusi selgeks. Kuna ta näitas kõige suuremat huvi üles inglise keeles vestlemise vastu, siis me panime ta ühe noore tüdruku juurde inglise keele tundi.</div>
<div>
<br /></div>
<div>
Ükspäev me olime kuskil, vist tema koolimajas, ja rääkisime kõva häälega Kitsekesest – midagi, mida ta oli öelnud ja teinud. Ja seltskonnas oli ka Kitsekese inglise keele õpetaja. Kuni mingi hetkeni arvas ta selgelt, et me räägime päris kitsest, sest me naersime ilmselt mingite tema looma moodi tegevuste üle. Kui ma küsisin, et oot, kas ta mitte sinu inglise keele tunnis ei käi, siis kõigepealt ta vastas, et “just, ma ju loomadele õpetangi inglise keelt!”. Aga siis selgus erinevate asjade kaudu, et käib ikka meie Kitseke tema rühmas, jah.<br />
<div>
<br />
Selle peale vajus õpetaja näost natuke ära – ilmselt temagi oli täheldanud tütarlapse sarnasust kitsega ja see, et me teda kitseks kutsusime, ei aidanud sugugi kaasa. <br />
<br />
Üks hetk ta küsis, et “kuulge, mis värk tal selle häälega on?” ja imiteeris sedasama Kitsekese öist kurinat. Ma olin Kitsekest kuulates õppinud seda kurinat üsna hästi järgi tegema ja nii me kurisesime tükk aega vastastikku, proovides seda täpselt õiget tooni tabada. Ühel hetkel, kui ma pikemalt kurisesin, läks õpetaja näost väga imelikuks ja ta huuled hakkasid lillaks tõmbuma. Siis ma sain aru, et olen vist õiget kohta tabanud. Ja kuigi see kõik tundus väga kahtlane, siis ma otsustasin pikemalt kuriseda ja vaadata, mis juhtub.</div>
<div>
<br /></div>
<div>
Õpetaja läks näost üha kummalisemaks ja lillamaks, ta silmad läksid pahupidi ja ta haaras kätega kramplikult mu käsivarrest. Aga ma tõesti tahtsin näha, mis edasi saab, nii et jätkasin kurisemist. Selle peale hakkas õpetajal keel suust välja tulema – alguses natuke, aga siis üha pikemalt. Nii pikalt, et inimese keel see küll enam olla ei saanud – rohkem selline lehma oma. Või kitse, kui järele mõelda.</div>
<div>
<br /></div>
<div>
Rohkem ma ei tea, mis sai, aga ärgates oli mul tükk aega väga imelik olla. Wtf, aju?<!--EndFragment--></div>
</div>
</div>
karhttp://www.blogger.com/profile/04394649484128672323noreply@blogger.com1tag:blogger.com,1999:blog-4125834063924918507.post-85453424219893036032013-04-03T01:39:00.002+03:002013-04-03T02:47:10.415+03:00Äriklass<div dir="ltr" style="text-align: left;" trbidi="on">
Minu rikkad ja kuulsad sõbrad ilmselt vahetpidamata ainult äriklassis lendavadki, aga mul õnnestus interkontinentaalsesse high-endi sattuda esimest korda ja mine tea, kas üldse veel kunagi õnnestub (sest kui ma Euroopa Liidu presidendiks saan, siis on mul ilmselt eralennuk).<br />
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEih-QopGLGIO4UrniujbOWh678r1NP6tR1Jk0aDhLkvcHpb1qXflOCp8pB9PVylNDUUcE79CUU4_hwo0olaPTBYOY4VBlohf2tkWGdVh3QAvY1zedzBoHVe6Mp7XawSiC76GH-a9X39z2Mk/s1600/photo.JPG" imageanchor="1" style="clear: right; float: right; margin-bottom: 1em; margin-left: 1em;"><img border="0" height="320" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEih-QopGLGIO4UrniujbOWh678r1NP6tR1Jk0aDhLkvcHpb1qXflOCp8pB9PVylNDUUcE79CUU4_hwo0olaPTBYOY4VBlohf2tkWGdVh3QAvY1zedzBoHVe6Mp7XawSiC76GH-a9X39z2Mk/s320/photo.JPG" width="240" /></a></div>
Eesti õhu äriklassist jalutavad kõik aeg-ajalt läbi, selle erinevus kardinataguste toolidega ei ole kuigi märkimisväärne, aga oi-kui-lõbusaks läheb SAS-i pika otsa ajal!<br />
<br />
Toolid on nahast ja suured. Nii suured, et kui ma jalad välja sirutan, jääb jalgade ja eesoleva istme vahele veel umbes meeter ruumi. A noh, ma olen kämbu ka.<br />
<br />
Tool käib peaaegu horisontaalis alla – 170 kraadi (jah, mitte 180). Ja nüüd kõige olulisem – tooli sees on massaaž! Vajutad nuppu ja seljatoes olevad rullikud muudkui mudivad sind.<br />
<br />
Ja magamiseks tuuakse päris padi ja normaalne tekk, mitte see fliisist käkk, mis mul ökonoomses klassis alati kõik ihukarvad püsti ajab. Ja kõrvaklapid on suured ja korralikud. Ja tädi toob mingi meigikoti, kus on hambahari ja -pasta ja puhtad sokid ja igasugused välismaailma summutamise vahendid ja asjad enda kreemitamiseks. Äriklassi peldikus on ühekordsed razorid ja habemeajamiskreem ka.<br />
<br />
<div>
</div>
<div>
Tegelikult on see 170 kraadi üllatavalt tüütu – magada saab küll ilusti pikali ja ruumi jääb veel ülegi. Samas tähendab see seda, et sa magades avastad iga natukese aja tagant, et sa oled jälle mööda kümnekraadist kallakut alla vajunud ja jalgadega vastu eesoleva tooli seljatuge. Lõpuks selgub, et mingi eelmine kallakuaste tekitab rohkem nakkuvust ja mõistlikum on selle juurde jääda.</div>
<div>
<br /></div>
<div>
<div>
See-eest paneb minu kõrval istuv rootsi onu mulle aeg-ajalt hoolitsevalt teki peale.</div>
</div>
<div>
<div>
<br /></div>
<div>
Aga põhiline on muidugi söök ja jook. Suht reisi alguses tuuakse menüü. Eelroaks on ette nähtud 2 erinevat salatit, pearoaks saab valida kala, lehma ja taimetoidu vahel ja magustoiduks käib tädi ringi käruga, mille peal on erinevad puuviljad, juustud, jäätised ja koogid. Muudkui näita näpuga ja sulle tõstetakse. Lisaks muidugi kõikvõimalikud kokteilid ja muud joogid vabal valikul. </div>
<div>
<br /></div>
<div>
Härra ütles, et äriklassis peab šampust jooma. Aga siis ma tahtsin maitsta ka nende veine. Ja erinevaid kokteile. Ja siis oli tunne, et ehk peaks ühe õlle ka jooma. Ja noh, mis sa need 20 tundi reisil üksi ikka muud teed. Samas vermut (mis oli peaaegu kõigis kokteilides sees) maitses ikka täpselt sama halvasti, kui 10 kilomeetrit allpool.</div>
<div>
<br /></div>
<div>
Kuna äriklassis reisivad valdavalt koledad vanad mehed, tundusid nii nemad kui teenindavad daamid minu sealviibimise üle veidi hämmingus olevat. Samas lennu lõpus käisid stjuuardessid abitute nägudega mööda vahekäiku ringi, üritades härradele pähe määrida täpselt ühtemoodi (umbes minu 2 kuupalka maksvaid) musta värvi mantleid. Minu sinise koniauguga tagi tõi ta igatahes kohe otsejoones mulle.<br />
<br />
Aa ja siis muidugi mõningate erinevate lendude vahel äriklassi lounge’id, kus saab veel õlut ja veini ja süüa! Eestis üsna mõttetu putka, San Franciscos ja Chicagos natuke asjalikumad, aga see-eest ei uskunud baarmen, et ma olen 21 (sest tihti ju reisivad üksi äriklassis sellised kaunid ja abitud alaealised olevused nagu mina). Täiesti teine teema on Kopenhagenis, kus on hiiglaslik lounge, korralik söögi- ja joogivalik, puhketoad ja väidetavalt ka duširuum.</div>
</div>
<div>
<br /></div>
<div>
Võtsin järgmist lennukišampust oodates igaks juhuks veel mõned õlled.</div>
</div>
karhttp://www.blogger.com/profile/04394649484128672323noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-4125834063924918507.post-10439428675556741512012-07-28T14:54:00.002+03:002012-07-28T14:57:55.064+03:00Venemaa<div dir="ltr" style="text-align: left;" trbidi="on">
Täna öösel ma reisisin sõpradega Venemaal. Venemaa, teatavasti, on üks sõbralik ja turistialdis koht.<div>
<br /></div>
<div>
Näiteks juhtus mul see, et ma sõitsin mingil linnavahelisel maanteel. Suht kiiresti sõitsin. Ja seal olid ülekäigurajad maha märgitud, aga kas siis keegi sellest hoolis! Mistõttu, kui mingid daamid suvalises kohas mulle ette kakerdasid, ei jäänud mul suures hädas üle muud, kui ühel tädil natuke üle kandade sõita.</div>
<div>
<br /></div>
<div>
Minu loomulik reaktsioon oli kohe kiirendada ja loota, et sellest kunagi midagi ei juhtu. Juhtus küll. Umbes kilomeetri pärast oli mul sabas politseibuss. Härrad seletasid üht-teist selle kohta, kuidas neile sugugi ei meeldi, mismoodi Läänest tulnud kapitalistlikud sead nende juures käituvad, ja panid mul käed raudu.</div>
<div>
<br /></div>
<div>
Ma üritasin seletada küll, et nad ei olnud ülekäigurajal ega midagi, aga selle peale politsei ainult naeris. Hiljem selgus kuskilt ka, et üle kandade sõitmine on neil mingi revolutsioonikliki tunnustegevus.</div>
<div>
<br /></div>
<div>
Muidugi pidin ma minema vastu KJ-le, kes ootas meid rongijaamas, ja kes oli ära kaotanud oma telefoni. Nii et tal ei olnud õrna aimugi, kuskohas me ööbime, ega ka sellest, et ma talle vastu ei tule. Kuna mulle üht telefonikõnet ei lubatud, ei olnud ka teistel õrna aimu, mis sai minust või KJst.</div>
<div>
<br /></div>
<div>
Vot ei teagi täpselt, mis sellest kõigest edasi sai, aga mingi saatuse nihke tõttu istus minu eest hiljem vangis hoopis Birx. Smugeldasime talle sinna mobiiltelefoni ja ei olnud tal seal häda midagi!</div>
</div>karhttp://www.blogger.com/profile/04394649484128672323noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-4125834063924918507.post-60402721723539210912012-04-02T21:01:00.001+03:002012-04-02T21:03:20.406+03:00XingpingKuna ma tuka vahelt enam välja ei näinud, otsustasin Yangshuos juuksurisse minna. Peaaegu kõik juuksurid on siin mehed ja eranditult kõik neist näevad väga popid välja - värvitud juuksed, viltused tukad ja kogu muu varustus, mis teeks au kõigile lääne hipsteritele.<br />
<br />
Muidugi ei suutnud ma popile pikkade küüntega poisile (mitte lihtsalt pikkade, vaid väga pikkade - Hiina metroseksuaali kohustuslik varustus) selgeks teha, mida ma täpselt soovin, nii et lõpuks vaatasime koos erinevaid pilte ja ma lasin asjadel omasoodu kulgeda.<br />
<br />
Lõpetasin Hiina ägedatele noortele omase viltuse tukaga. Iseenesest ei midagi liiga hullu - mitte eriti tähelepanelikul vaatamisel näeb lihtsalt välja, nagu ma oleks ise endal juukseid üritanud lõigata.<br />
<br />
Küll aga maksis see lõbu kokku 200 hüääni (23 euri), mis on Eestis vist juuksuri jaoks suht normaalne hind, aga siin tuli mulle veidi ootamatult. Nii et mina ja mu popp tukk veetsime veel mõnikümmend minutit salongis aega ja ootasime, et Marko tuleks ja mind võlavanglast päästaks.<br />
<br />
Minu uue soenguga täiesti mitteseotult tuli meil tunne, et tahaks näha veel rohkem loodust ja veel vähem inimesi kui turistilinnas Yangshuos. Nii sõitsimegi sealt 20 kilomeetrit mitte kuhugi poole, ehk Xingpingi.<br />
<br />
Järgmised päris mitu päeva möödusid looduse rüpes - hommikusöök, väike rattasõit või jalutuskäik (rohkem küll tõsine ronimine) mägedes, paadisõit jõel ja hingematvalt kaunite mäevaadete taha loojuvat päikest vaadates väike uinak katuseterrassi diivanil - vaikelu selle parimas tähenduses.<br />
<br />
Hiina külad on väga toredad. Inimesed tegelevad täiesti ebaefektiivsete meetoditega väikepõllumajanduse ja ehitusega (näiteks panevad oma vanaema kandma kaelakooguga kahes korvis apelsine või süles telliseid). Need, kes parajasti ei kõpla või asju ühest kohast teise ei tassi, istuvad oma majade ees ja mängivad kaarte ja lapsed, kanad, koerad ja kõik muud võimalikud pudulojused hullavad üheskoos tänavatel.<br />
<br />
Kõike seda saadab kohati hingemattev hais, sest igasugu orgaaniline praht visatakse kas oma maja ette tee peale või (heal juhul) põldude äärde reservuaaridesse, kus see saab üheks siin-seal põllu ääres seisvatest avalikest peldikutest pärit toodanguga. Mitteorgaanilise prahi viskavad hooletumad inimesed tänavale, hoolikamad viivad selle ilusti metsa alla või külast läbi voolavasse jõkke.<br />
<br />
Prahi vahelt paistev maastik on see-eest ilus, väga ilus.<br />
<br />
Aga kuna meil sai sularaha otsa (mis pangaautomaat? mis kaardimakse?), sai agraaridüll selleks korraks läbi.<br />
<div class="separator"style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEh3hrxRVzqj8ytfDmyd-zTDX0Sr-NWorikR8kNpFnDx_iFnVFblbAi1QGP_RFU1Pickmg_mhgygwOCNG982H84nuNMq5WCz_-A7FJfgfMum_RDNkrv8iXnE7jWGZEu40AK0iQ8btXDXnk4q/s640/blogger-image--1340492517.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEh3hrxRVzqj8ytfDmyd-zTDX0Sr-NWorikR8kNpFnDx_iFnVFblbAi1QGP_RFU1Pickmg_mhgygwOCNG982H84nuNMq5WCz_-A7FJfgfMum_RDNkrv8iXnE7jWGZEu40AK0iQ8btXDXnk4q/s640/blogger-image--1340492517.jpg" /></a></div>karhttp://www.blogger.com/profile/04394649484128672323noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-4125834063924918507.post-29620748819823937512012-03-28T23:30:00.001+03:002012-03-28T23:34:45.167+03:00YangshuoÜhel hetkel saab miljonilinnadest kõrini ja tahaks minna kuhugi, kus on vaiksem ja vähem rahvast. Hiinas on see üsna keeruline, sest keskmises külas elab umbes Eesti jagu inimesi.<br />
<br />
Yangshuos on natuke vähem, nii kolme Tallinna jagu. Sestap ongi see vaikne ja rahulik kuurortlinn, kuhu tulevad puhkama kõik Hiina siseturistid.<br />
<br />
Arvestades, et keskmisel hiinlasel on täna raha rohkem kui keskmisel Eesti backpackeril, on Yangshuo üsna turistikas, elatudes hotellide ja restoranide pidamisest, jalgrataste rendist ja igast rämpsu müümisest turistidele. Ja lääne inimesi kohtab tänavapildis harva.<br />
<br />
Aga vahet pole, sest siin on ikka väga-väga ilus. Siinsed kuplikujulised moreenkaljud on kuulsad - neid leiab nii 20-hüäänise tagantküljelt kui väidetavalt ka Star Wars kolme ja Doomi taustamaastikelt. Sinna juurde veel jõgi ja Hiina kohta üllatavalt palju loodust.<br />
<br />
Ja kui linnast rattaga mõned kilomeetrid välja sõita, ongi päris maa ja päris elus Hiina farmerid, kes oma kätega riiki üles ehitavad.<br />
<br />
Aga meie käisime hoopis mäe sees, kus sul kästakse kiiver pähe panna ja siis saab koobastes kolada ja pärast mudajärves sõda mängida ja kuumaveeallikas vedeleda. Aga see ei ole mingi turvaline läänelik meelelahutus, ei-ei! Kiiver oli täitsa kasulik, sest kohati olid koopad nii madalad, et pea äralöömine oli vältimatu. See-eest olid täitsa ausad koopad, ikka pimedad ja märjad nagu peab.<br />
<br />
Ja kuigi me leiame seda muda endiselt kõikvõimalikest soovimatutest kohtadest, pidi nahale jube hea olema.<div class="separator"style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgR3wFp8DPx7YIllrgQywoslyGssd6QI9CJ7jKzHdsdKC7frbcYEreEJIWV3STiLD4tr1bKWDYTTLAQ0LVOsQF8IUXhx1I2UowJ_GM3AOQcQjx3kshwKL3tPgTeGbzufbo94FSW6Xc9M0-K/s640/blogger-image-1703237012.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgR3wFp8DPx7YIllrgQywoslyGssd6QI9CJ7jKzHdsdKC7frbcYEreEJIWV3STiLD4tr1bKWDYTTLAQ0LVOsQF8IUXhx1I2UowJ_GM3AOQcQjx3kshwKL3tPgTeGbzufbo94FSW6Xc9M0-K/s640/blogger-image-1703237012.jpg" /></a></div>karhttp://www.blogger.com/profile/04394649484128672323noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-4125834063924918507.post-88796479884778862022012-03-26T10:27:00.001+03:002012-03-27T04:02:41.269+03:00Hiina söök: updateVahepeal on ühtlasi selgunud, et algselt turvalise valikuna tundunud kana ei pruugi seda olla mitte. Nimelt tähendab osades toidukohtades "kana tükid toidu sees" seda, et sa hakkad kana ühest otsast hakkima ja siis teises lõpetad, ja kõik selle, mis sinna vahele jäi, paned toidu sisse. Nii et tihtipeale on söögi sees ainult suuremad ja väiksemad kondid.<br />
<br />
Üldse käituvad nad väga loovalt asjadega, mida saab omavahel kombineerida. Magusa saiakese seest leidsin ma tüki täiesti musta värvi soolast muna. Ja pärast pikka mõtlemist selgus, et pulgajäätise täidiseks olid mõistagi... õige, oad!<br />
<br />
Aga noh, selleks me siia ju tulimegi.<div class="separator"style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgpw_Uozp_w5txQYeibIv7dDhqPodKoxzvdHOC30mjMJ9whXdr7_AZz-OA6RAaEmMcXCaqjTl4Jg7ZCvgSxDavI2c6GX1KXOEtl6psl8ZY8slnmL7_CNeb37UevtXwU6my9-NN64-A0828B/s640/blogger-image--1197757087.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgpw_Uozp_w5txQYeibIv7dDhqPodKoxzvdHOC30mjMJ9whXdr7_AZz-OA6RAaEmMcXCaqjTl4Jg7ZCvgSxDavI2c6GX1KXOEtl6psl8ZY8slnmL7_CNeb37UevtXwU6my9-NN64-A0828B/s640/blogger-image--1197757087.jpg" /></a></div>karhttp://www.blogger.com/profile/04394649484128672323noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-4125834063924918507.post-83393197131586054722012-03-26T10:25:00.001+03:002015-07-24T17:52:05.831+03:00Guangzhou<div dir="ltr" style="text-align: left;" trbidi="on">
Pekingis saime enam-vähem kõik olulise ära vaadanud (välja arvatud härra Mao isiklikult, sest tema laipa sisaldav mausoleum oli meile arusaamatutel põhjustel ajutiselt suletud. Millest on muidugi kahju, sest laip laibaks, aga - nagu Marko tõdes - nutvaid vabrikutöölisi oleks näha tahtnud küll). <br />
<br />
Igatahes viis lennuk meid kolme ja poole tunniga Guangzhousse, soojemate ilmade ja kuulsa Kantoni köögi suunas. Ilmaga läks enam-vähem - kui üks vihmane päev välja arvata, oli üldiselt ikka selline üle-kahekümnekraadine Eesti suvi. Isegi mu seelik nägi päikest (ja mingeid erinevaid hiina kastmeid).<br />
<br />
Kantoni köögist ei saanud suuremat sotti - ilmselt ei ole meie tahumatud maitsemeeled harjunud niivõrd peeneid nüansse tunnetama, aga tundus suht sama riis plögaga, mis Pekingiski. Äkki maitset oli veidi rohkem tõesti.<br />
<br />
Toiduelamusi kõrvale jättes on Guangzhou ilma suurema hulga vaatamisväärsusteta ja räigelt ülerahvastatud metrooga neljateist-miljoni-linn. Vaatasime mingi iidse hiina kuninga hauakambrit, jalutasime pargis ja käisime täiesti hullumeelsel elektroonikaturul, kus kuuel korrusel müüdi umbes kõiki asju, mida ette võib kujutada, ja siis veel mõningaid, mida ei või.<br />
<br />
X-boxi mänge ei õnnestunudki leida. Olgu siinkohal ära toodud turul toimunud dialoog, mis annab väga ilmekalt edasi hiinlaste arusaama maailmast:<br />
<br />
- Karin (lähenedes xboxe müüva leti taga seisvale noormehele): vabandust, kas teil xboxi mänge ka on?<br />
- Noormees: Xboxi mänge otsite?<br />
- Jah<br />
- Jas originaale või koopiaid?<br />
- Koopiaid<br />
- Neid meil ei ole.<br />
- Aga originaale?<br />
- Neid ka ei ole.<br />
<br />
Põhiliselt ööbisime Poolast pärit couchsurfer Lukasze juures, kes viis meid teiste välismaalaste peole (Hiinas elades tuleb kokku hoida, muidu ei ole võimalik peast terveks jääda, kinnitasid nad kõik) ja kohutava muusikaga öökluppi, kus joogid maksid 40-80 hüääni (5-10 euri) tükk. Aga maksujõulist klientuuri tundus Guangzhous jaguvat.<br />
<br />
Blogipost saabub teieni öörongist maalilise Guilini suunas. Kuna magamiskohad olid täis, veedame öö koos paljude toredate, ent lihtsate hiina inimestega kõige odavama klassi istumisvagunis, mis tähendab seda, et uskumatult ebamugava nurga all disainitud istmed ei käi isegi alla ja meie kõrvalpingis istuv onu luristab vahetpidamata nina ja köhib nii, et ta tõenäoliselt homset päeva ei näe.<br />
<br />
Reuma ja tuberkuloos, siit me tuleme!</div>
karhttp://www.blogger.com/profile/04394649484128672323noreply@blogger.com0